Juhtumeid, kus kiuslik naaber või ärimees oma teele värava ehitab ja seda kasutavaid inimesi nende kodudesse ei luba, on rääkida peaaegu igas omavalitsuses.

4. aprilli "Pealtnägija" rääkis mehest, kes ostab kokku hooletusse jäänud teid ja torustikke, et nende kasutamise eest kõrget hinda küsida. Niimoodi hoiab ta sisuliselt pantvangis mitmeid koduomanikke.

Vandeadvokaat Alan Biin ütles, et enamasti ongi probleemide taga kellegi ärihuvid. "Julgelt kolmveerand on selliseid juhtumeid, kus keegi on ostnud pankrotipesast odavalt tee ja soovib selle pealt raha teenida. Veerand juhtumitest on pigem sellised, kus see tee või läbipääs on sattunud ebamõistlikult käituva inimese kätte," lausus ta.

"Pealtnägija" lugu märgati ka justiitsministeeriumis ja teisipäeval said omavalitsused sealt julgustava kirja, mille põhisõnum oli, et kui vaja, siis ei maksa karta sundvõõrandada. Kindlust selleks annab läinudaastane riigikohtu lahend, mille järgi on kinnistuomanikul õigus omavalitsuse poole pöörduda ja nõuda, et tema ainus ligipääs, kellegi teise valduses olev eratee, määrataks avalikuks kasutuseks ja vajadusel algatataks selle sundvõõrandamine.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets ütles, et see pole üksnes kohaliku omavalitsuse hea tahte küsimus, vaid selge õiguslik nõue, mis on võimalik esitada.

"Kui kohalik omavalitsus neid samme ei astu, võib pöörduda ka kohustamiskaebusega halduskohtusse," lisas ta.

Lihtsaid lahendusi ei ole

Samas saab vaidlusi lahendada ka nii, et inimene, kes tahab oma koju pääseda, jääbki teeomanikule hüvitist maksma. Murumets ütleb, et siin tuleb eristada olukordi, kus probleemi ees on mõni üksik kinnistuomanik, ja olukordi, kus kannatab sisuliselt terve elamukvartal.

"Millisel konkreetsel juhul kuidas on, see võib ka olla ebaselge. Sellises olukorras, kus ongi tegemist mitte ühe pere juurdepääsuteega, vaid külateega, peaks lahendus tulema kohaliku omavalitsuse poolt," tõdes Murumets.

Samas ei tähenda see, et oma mures üksi oleval koduomanikul oleks vähem õigusi, lihtsalt riigikohtu lahendid on olnud ajas erinevad ning päris selgust neis küsimustes veel ei ole. Omavalitsuse poole pöörduda aga kindlasti tasub.

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ütles, et iga olukorda tuleb vaadata eraldi ja seetõttu ei saa ka öelda, kas sundvõõrandamist hakatakse nüüd rohkem kasutama.

"Juriidikamaailm on hästi keeruline, ülikeeruline, ja omandi võõrandamise teemadel mingeid lihtsaid lahendusi pole," nentis Võigemast.