Elanike sõnul värises maa umbes kell 15 (Eesti aeg kell 16). Hollandi kuninglik meteoroloogiainstituut (KNMI) kinnitas, et tõugete kolle oli väikese Zeerijpi küla all umbes kolme kilomeetri sügavusel.

"Meie kontor rappus. Kõigutas mu tooli. Veider maavärin," kirjutas Twitteris üks pealtnägijaist, kes nimetas end Estheriks.

"Meil oli just maavärin, seekord ma tundsin seda!" lisas teine tunnistaja nimega Aniek.

Põhja-Groningenis, kus asub Euroopa Liidu suurim gaasiväli, on aset leidnud mitmeid maa-aluseid tõukeid, mis sagenesid sestsaadik, kui gaasitootmine piirkonnas hakkas 1990. aastatel kasvama.

Suhteliselt madala magnituudiga maavärinate põhjuseks peetakse tohutuid õhutaskuid, mis tekivad maa all gaasi ammutamisest.

Elanike sõnul on korduvad tõuked kahjustanud kodusid, talumajapidamisi ja ajaloolisi hooneid.

Esialgsetel andmetel esmaspäevane maavärin suuremat kahju ei tekitanud, vahendas rahvusringhääling NOS.

Seni tugevaim gaasi ammutamisest tingitud maavärin magnituudiga 3,6 registreeriti Groningenis 2012. aastal.

"Mullu registreeriti Groningeni gaasivälja piirkonnas kokku 18 maa-alust tõuget magnituudiga 1,5 ja enam," märkis KNMI.