Eesti elanikud ei tea, et HIVi nakatutakse aina enam sugulisel teel

Eesti elanikkonna novembrikuine küsitlus näitas, et inimeste teadlikkus HI-viiruse levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest on jätkuvalt madal.
Sihtasutuse Koos HIV vastu asutaja ja juhi Vilja Toomasti hinnangul näitavad uurigu tulemused, et vaatamata 29 aasta möödumisest esimesest HIV-positiivse diagnoosimisest Eestis, on ühiskonnas HIVi suhtes ikka veel palju teadmatust.
Novembris Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas.
Vaid 25 protsenti vastanutest nimetasid peamiseks leviku viisiks sugulist vahekorda. See fakt näitab, et enamik Eesti elanikke ei tea, et HIV ei ole enam kaugeltki ainult riskirühmade haigus.
Terviseameti andmetel sai 2016. aastal 57% inimestest HI-viiruse sugulisel teel, kellest ligi 60 protsenti olid vanuses 25-39.
Uuringus käsitleti ka suhtumist HIV-positiivsetesse. 35 protsenti eestimaalastest tunnistasid, et tunneksid end ohustatuna, kui nende kollektiivis oleks HIV-positiivne inimene. Kõige enam tunneksid end ohustatuna 35-49 aastased muust rahvusest ja Ida-Virumaa elanikud. Keskmisest vähem tunneksid end ohustatuna 15-24 aastased Eesti elanikud.
Terviseameti andmetel on 2017. aasta novembri lõpu seisuga HIV diagnoositud Eestis tänavu juba 207 juhul, mis asetab meid jätkuvalt kõrgeima HIV-levikuga riikide hulka EL-s.
1. detsmbril tähistatatakse üleilmset AIDSi vastu võitlemise päeva.
Toimetaja: Priit Luts








