"Iga inimene saab nüüd kuni 25 euro väärtuses tasuda mistahes ostu eest viipemaksega. Olgu selleks näiteks lõuna kohvikus või tarbekaup toidupoes. Kindlasti suurendab see oluliselt viipega tasujate hulka," ütles pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk.

Viipekaardid moodustavad Eestis 15 protsenti kõikidest pangakaartidest. Pangad usuvad, et aasta lõpuks saab viipemakseid teha umbes 80 protsendil makseterminalidest ning 2020. aastaks peavad viipemakseid võimaldama kõik terminalid.

Kolm neljandikku Eesti poodides tehtavatest maksetest jääb alla 25 euro.

"Esialgne 10-eurone piir näitas, et nii kliendid kui ka kaupmehed on viipemaksetest huvitatud. Seega otsustasid pangad koostöös rahvusvaheliste kaardiorganisatsioonidega limiiti kergitada," kinnitas Nurk.

Eesti lähinaabritest on ka Läti ja Leedu otsustanud viipemakse limiidi tõsta 25 euroni. Soomes on sama limiit kehtestatud juba varasemalt.

"Viipemakset saavad teostada vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Selleks, et maksed oleksid ikka turvalised, võib aeg ajalt olla vajalik kontrolliks ka PIN-koodi sisestada ja seda ka väiksemate summade puhul," ütles Nurk.

Iga viipemakse tehakse ainult üks kord, kui kaart on asetatud makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusele.

Eestis väljastavad viipekaarte Swedbank, SEB Pank, LHV Pank, Coop Pank ja Luminor.