Ligi kolm aastat kestnud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Kiili ja Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele ning lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted ASiga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, moodustas Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Paide ning Kaljurannani jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör Laura Feldmanis selgitas, et Kiil ja Kaljurand võtsid altkäemaksu omakasu eesmärgil.

„Süüdistuse järgi on alust ette heita, et Kiil ja Kaljurand mõlemad võtsid altkäemaksu järjepidevalt aastate vältel. Saadud altkäemaksu kuritegelikku päritolu ja tegeliku omaniku varjamiseks kasutati erinevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid. Nende poolt altkäemaksuga võetud summade osas on kriminaalmenetluse käigus kohaldatud varade arestimist.“ lisas riigiprokurör.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.

Pilv: vaidlusaluseid küsimusi on omajagu

Kiili ja Kaljuranna kaitsja Aivar Pilv ütles reede hommikul ERRile, et on prokuratuuriga terves reas küsimustes eriarvamusel, sealhulgas ka tema kaitstavatele inkrimineeritud tegude õigusliku kvalifikatsiooni osas. 

"See on kindlasti vaidluse koht, mida tuleb kohtus jätkata," lausus Pilv.

Lisaks on tema sõnul ka mõningaid teisi menetluslikke küsimusi, mida enne kohtuistungit ei saa avalikkuse ees käsitleda, et mitte jätta muljet, nagu oleks enne asja kohtus arutamist asutud tõendeid või vaidlusaluseid küsimusi analüüsima.

Esimese istungi võimalikust ajast rääkides ütles Pilv, et sisulise arutamiseni sellel aastal tõenäoliselt ei jõuta. Ta selgitas, et pärast süüdistusakti kohtusse saatmist selgub kohtunik, kes asja menetlema hakkab. Siis tuleb kooskõlastada eelistungi aeg ning seal omakorda pannakse paika kogu kohtumenetluse edasine töökorraldus ja istungite ajad.

"Prognoositavalt kohtuistungit sisuliseks arutamiseks ma sellel aastal kindlasti tõenõoliseks ei pea," nentis Pilv, viidates kohtute järjest kasvanud töökoormusele.

"Kuna Tallinna Sadam on erilise tähelepanu all olev asi, siis ma eeldan, et kohtusüsteem püüab teha kõik võimaliku, et seda võimalikult kiiresti kuulama hakata. Aga ma ei pea tõenäoliseks, et seda on võimalik teha sellel aastal," lisas ta. 

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt eelmise aasta alguses.