Tallinna linnavolikogu võttis selle aasta 18. mail vastu määruse, millega muudeti pealinna kaugkütte piirkondi.

Määruses on kirjas, et isikud, kelle valduses on kaugküttepiirkonnas asuv, ehitatav või rekonstrueeritav hoone, on kohustatud kaugküttevõrguga liituma ja võrgu soojust kasutama.

Sellega ei ole rahul Eesti Gaas, kelle juhatuse liige Ants Noot rääkis ERRile, et vastuvõetud määrus tähendab seda, et enamikus Tallinna majapidamistes tuleb kasutusele võtta kaugküte, samal ajal kui näiteks gaasikatel või ahiküte on sõnaselgelt keelatud.

"Erandiks on kütusevabad taastuvenergia allikad nagu tuulikud, mille kasutamine linnatingimustes ei ole mõeldav, või päikesepaneelid, millest talvel ei piisa," täpsustas Noot.

Eesti Gaas pöördus ka õiguskantsleri poole, et alustataks määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

Seda tehti Nooda sõnul mitte niivõrd kaugkütteseaduse enda, kui just Tallinna linnavolikogu määruse tõttu, mis lisaklausliga selgelt näeb ette kohustusliku võrguga liitumise neile, kes kaugküttepiirkonnas hoonet renoveerivad või ehitavad.

"Näiteks on linn keeldunud kaugküttepiirkonnas asuvale Norde Centrumi kaubanduskeskusele ja Kassisabas asuvale kortermajale rekonstrueerimiseks ehitusloa väljaandmisest, kuna mõlemad hooned kasutavad gaasi katlamaja," sõnas ta. "Sealjuures on kaugküte tarbija jaoks kallim ja tema kulutused suurenevad".

Küsimus on Nooda sõnul põhimõtteline - kas linn tohib inimeste eest üheselt ja selgelt ära teha otsuse, mis on rahaliselt lisaks neile kahjulik, või võib kodanik ise oma kütte-eelistuse üle otsustada.

Utilitase juht: piirkondade määramine ei anna ühele kütteliigile ainuõigust

Kaugkütte-ettevõtte Utilitas Tallinn juhatuse esimees Priidu Nõmm ütles Eesti Gaasi väidete kommentaariks, et gaasiküttest ei pea loobuma ükskõik millise remondi korral.

"Kaugküttepiirkondade määramisega ei ole tegemist ühele kütteliigile ainuõiguse andmisega, vaid kindlal territooriumil regulatsiooni kehtestamisega. Kaugküttepiirkonnad on praktikaks nii Põhjamaades kui ka teistes Eesti linnades," nentis Nõmm ja lisas, et sellise regulatsiooni loomine on omavalitsuse kohustus.

Tema sõnul on kaugküte tiheasustusega piirkonnas kõige keskkonnasäästlikum ja optimaalsem kütteviis.

"Taastuvatel energiaallikatel põhinev kaugküttesüsteem on parim viis linnade soojusega varustamiseks - see tagab energia sõltumatuse ning stabiilse soojushinna linnaelanikele," ütles Utilitase esindaja.

Eesti Gaasi juhatuse liige Ants Noot tõi ebaõiglusest rääkides välja ka asjaolu, et kaugküttevõrgu ettevõtetele on seadusega garanteeritud 12-aastased lepingud ning võrguettevõtte tariif, mis on kõrgem kui gaasivõrguettevõttel ja kus ka tulukus on suurem.

"Kui gaasile on kehtestatud ühed kõrgeimad aktsiisimäärad, mis üha edasi kerkivad, siis kaugkütte põhilisel kütteallikal hakkepuidul aktsiisi ei ole. Samuti on kaugkütte katlamajade ehitust toetatud ligi 40 miljoni euro ulatuses tagastamatu abiga. Gaasivaldkonda toetatud ei ole," loetles Noot.

Eesti Gaas: praegune olukord hävitab vaba konkurentsi

Etteheiteid jätkus tal ka riigile, kes peaks aru saama, et praegune olukord energiaturul hävitab vaba konkurentsi ja halvendab tarbijate olukorda.

"Maagaas on täna kõige puhtam, mugavam ja soodsam kütus, seda nii kodutarbijatele kui ka suurklientidele. Poliitilistel ajenditel on gaasi pikka aega tõrjutud, kuid tänaseks on n-ö kraani kinnikeeramise julgeolekurisk sisuliselt kadunud, kuna vajadusel saaksime tarnida kogu Eestile vajamineva gaasikoguse Klaipeda terminalist, küsimus on vaid hinnas," põhjendas Noot.

Lisaks saab kolme aasta pärast valmis Eestit ja Soomet ühendav BalticConnector, ja töö käib selle nimel, et ühendada Soome ja Baltikum Poola kaudu Kesk-Euroopaga.

"Tänu neile tekkivatele ühendustele on tarbijal kindlus, et ta gaasi alati saab ja et ta maksab selle eest turutingimustel. Riigi vaatest on skisofreeniline langetada ühelt poolt maagaasiturule kahjulikke otsuseid, teisalt panustada kümneid ja sadu miljoneid BalticConnectori ja potentsiaalse LNG terminali rajamisse," nentis Noot.

Ta märkis, et kokkuvõttes on Tallinna linn ja riik tekitanud olukorra, kus üks küttelahendus on teistest mitu korda eelistatumas seisus.

"Eesti Gaasi juhina ootan mõlemalt minimaalselt kütuseturu võrdset kohtlemist. Maagaasi diskrimineerivad takistused tuleb ümber vaadata ja lasta turul võrdses konkurentsis areneda, see on tarbija jaoks kõige kasulikum," nentis Noot.

Nõmm: kaugküte on turvalisim

Utilitas Tallinna juht Priidu Nõmm peab kaugkütet asumites kõige turvalisemaks kütteallikaks.

"Riik on seadusega soojusettevõttele ette näinud kohustuse hoida reservkütust, mis tagab kliendile varustuskindluse. Lokaalkatlamajadele sellist nõudmist ei ole, mistõttu muutub võimaliku avarii korral gaasivarustusega majades kütmine võimatuks," tõi ta välja.

Lisaks annab kaugküttevõrk võimaluse kasutada ära elektritootmisel tekkivat jääksoojust. Nõmm märkis, et tõhusa ja taastuvatel allikatel põhineva kaugkütte laiem kasutamine tiheasustusaladel on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti energiapoliitikaga ja sellel nähakse olulist rolli energiasõltumatuse ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.

"Kui 2008. aastal kasutati soojuse tootmisel Tallinnas vaid maagaasi, siis täna on üle poole Tallinna kaugküttesoojusest toodetud kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest, suuremal määral puiduhakkest. Kaugküttesoojuse hind on puiduhakkele üleminekuga viimastel aastatel langenud pea kolmandiku võrra," lisas Utilitas Tallinna juht.

Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et ajal, mil soojust toodeti vaid maagaasist, oli sooja hind kõikuv ja ennustamatu, kuna maagaasi hind on seotud maailmaturu naftahinnaga. Puidukütuse hind püsib seevastu aga stabiilsena ja selle kättesaadavus sõltub ainult kohalikest oludest.

Konkurentsiametil pole õigust sekkuda

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots vastas küsimusele, kas Tallinna linnavolikogu määrus annab ettevõtetele võrdsed võimalused või seab eelisolukorda Utilitase, et kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse õigusaktiga, siis puudub konkurentsiametil õigus nende otsusesse sekkuda.

"Kui Eesti Gaasi hinnangul on Tallinna linn tema õigusi rikkunud, siis tuleb pöörduda kohtusse või maavanema poole," nentis Ots.

Ta lisas, et küsimus on selles, kas omavalitsus on talle antud õigusi õigesti kasutanud.

Riigikogu algatas mullu suvel kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, kuid tänavu juunis katkestas selle lugemise, sest soovis täiendavalt analüüsida soojusenergia võrdlushinna temaatikat.