See tähendab lisaks Põhja ja Lõuna prefektuuri kiirreageerimismeeskondade suurendamisele (vastavalt 65 ja 35 liikmeni) ka uute 25-liikmeliste üksuste loomist Ida ja Lääne prefektuuris.

„Kiirreageerijate arvu plaanime praeguselt 75-lt suurendada 150-le," kinnitas PPA peadirektori asetäitja Krista Aas ERR-ile.

"Samuti värbame juurde 45 piirkonnapolitseinikku, et tugevdada kohalikku politseid. Enim piirkonnapolitseinikke lisandub maapiirkondadesse," lisas ta.

75 täiendava kiirreageerija värbamiseks, väljaõppeks ja varustuse soetamiseks on riigieelarve strateegias järgnevaks neljaks aastaks ette nähtud kokku 15,6 miljonit eurot ning 45 täiendava piirkonnapolitseiniku jaoks 5,9 miljonit.

Kiirreageerijate värbamist alustas PPA septembris. "Meie eesmärk on, et 60 uut kiirreageerijat alustaks tööd 2018. aasta jooksul. Esimesed katsed kandidaatidele toimuvad käesoleva aasta novembris," selgitas Aas.

PPA peadirektori asetäitja sõnul peab kiirreageerijaks kandideeriv inimene olema väga heas füüsilises vormis, aga sellest olulisemgi on meeskonnatöö oskus ja hea pingetaluvus.

Kiirreageerimisüksused puutuvad kokku väga ohtlike olukordadega ja on kriitiliselt tähtis, et meeskonnaliikmed saaksid alati üksteise peale kindlad olla.

Igapäevaselt osalevad kiirreageerimisüksused lisapatrullidena avaliku korra tagamises ning reageerivad kõige ohtlikumatele väljakutsetele.

Kiirreageerijad toetavad kriminaalpolitsei operatsioone, nagu läbiotsimised ja kurjategijate kinnipidamised, ning neil on väljaõpe massiliste korratuste ohjamiseks.

"PPA jaoks on oluline, et kiirreageerimisüksuste suurendamine ja uute üksuste loomine tugevdab ka meie võimekust rasketele piirijuhtumitele reageerimisel," rõhutas Krista Aas.

Ida ja Lõuna prefektuuris on veel piirivalve operatiivteenistused (nn piirivalve eriüksus), keda ei loeta kiirreageerimisüksuse alla.