Esimesed munitsipaalpolitseinikud hakkavad uute võimaluste tarbeks peagi ka väljaõpet saama, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mõtte, et kohalike omavalitsuste korrakaitsjad võiksid saada õiguse jõudu kasutada, käis siseministeerium välja juba läinud suvel.

Toonane siseminister Hanno Pevkur ütleb nüüd, et tema ise ideed anda kohalikele korrakaitseüksustele rohkem õigusi inimeste põhiõiguste piiramisel ei toetanud, kui see ametnike tasandil lauale pandi. "See on väga tõsine põhiõiguste riive ja siin peab jääma jõumonopol politsei kätte," ütles Pevkur.

Mõte elas aga edasi ja kui siseministeeriumi juhtimise võttis üle sotsiaaldemokraat Andres Anvelt, hakati mõtet tasapisi eelnõuks vormima.

Tänavu aasta algul jõudis eelnõu esimesele kooskõlastusringile. Pärast pikka avalikku arutelu, tuli hoogu pisut maha võtta.
Nimelt teatas justiitsminister Urmas Reinsalu, et tema eelnõud ei kooskõlasta. Ning ehkki esimesel juunil pidi plaan minema valitsuse lauale, tegelikult see sinna ei jõudnudki. Siiski pole siseministeerium mõttest loobunud.

"Me peame edasiliikumiseks leidma rohkem konsensust ja vastama kõigile küsimustele veel täpsemalt, mis võib-olla esialgselt tundus, et meil on vastused olemas. Me oleme justiitsministriga kokku leppinud, et me ei torma," selgitas Anvelt.

Sisuküsimustest toob Anvelt muu hulgas välja selle, kuidas kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikke kontrollitakse. Ehk missugune on kohaliku omavalitsuse ja missugune riigi vastutus, et ametnik oma töös ja vajadusel ka jõukasutamisel kõiki reegleid täidab.

Justiitsministeerium tegi ettepaneku, et ametnike üle peaks toimuma riiklik haldusjärelevalve. Siseministeerium ettepanekut esialgu ei arvestanud, ning rõhus võimaliku kannataja õigusele ametniku peale kaevata.

"Väga oluline küsimus, mida kevadine eelnõu ei lahendanud, on küsimus vastutusest ja järelevalvest," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

"Sest ütleme, kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse vastutus realiseerub poliitiliselt volikogu tasemel. Sellest kindlasti ei piisa. Ei ole võimalik sisuliselt edasi liikuda, kui seda küsimust ei ole lahendatud. Riik saab küll teatud üksikülesandeid jõu kasutamisel välja delegeerida, aga ta peab selge, väga jäiga järelevalveliini," lisas ta.

Ühtlasi nõustub Reinsaluga, et koos vastutusahelaga võiks käia ka otsustusahel. Ehk siit tõuseb küsimus, kas kohaliku omavalitsuse korrakaitseorgan peaks ikka alluma omavalitsusele või hoopis politseile.

"Ma arvan, et täiesti vabalt võib kõne alla tulla ka see, et kui kohalik omavalitsus soovib mingeid korrakaitselisi teenuseid täidetaks, siis sõlmitakse haldusleping riigiga. Ja riigi teenistusala politseiametnikud realiseerivad seda. Ega meil ole vaja ehitada paralleelarmeesid. Päeva lõpuks on kõik üks maksumaksja ressurss," sõnastas Reinsalu.

Niisiis arutelud selle üle, kas kohalike omavalitsuste ametnikud võiksid saada õiguse jõudu kasutada, kestavad tõenäoliselt veel mõnda aega.

Tallinna munitsipaalpolitsei aga seab ennast seadusemuudatuse ootuses valmis, kinnitas munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere.

"Järgmise kuu lõpus peaks siseakadeemias algama kursus meie ametnikele. Ja pärast selle kursuse lõpetamist saab osa meie ametnikest viienda kutsekvalifikatsiooni, mis annab neile ka õiguse tulevikus iseseisvalt töötada ja ka vahetut sundi kasutada, kui seadusandja soov selliseks kujuneb," ütles Toompere.