Praegu saavad töötukindlustushüvitist ametiühingute andmeil vaid veerand kõigist töötutest ja kolmandik registreeritud töötutest. Ametiühingute Keskliit soovib, et hüvitist saaksid edaspidi koondatute kõrval ka poolte kokkuleppel töölt lahkunud, kuid nende hüvitis oleks 50 protsendi asemel 40 protsenti palgast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See, et ainult veerand töötutest saab adekvaatset hüvitist, ei ole normaalne. Selles osas tuleb midagi ette võtta. Seda, ma arvan, hakkavad meile ette kirjutama nii ILO Genfist kui ka ilmselt Põhjamaade partnerid. Me peame sellest olukorrast välja tulema," rääkis keskliidu esimees Peep Peterson.

Sisuliselt soovivad ametiühingud samu tingimusi, mis oli kokku lepitud 2008. aasta leppes valitsuse ja tööandjatega. Omal soovil töölt lahkujatele hüvitis ei laieneks.

"Praegusel hetkel oleme tagasi arvutanud nii, et see pakk maksab 12 miljonit ja see reserv iga-aastaselt töötukassasse ka laekub, nii et me mahume ilusasti töötukassa eelarvesse oma ettepanekuga ära. See on ka meie eesmärk," selgitas Peterson.

Kokku on töötukassal reserve umbes 730 miljonit eurot ning Peterson rõhutas, et juba kogunenud reservide kallale minna ei taheta.

Ettepanek tehti arvestusega, et see võiks jõuda ettevalmistatavasse töötuskindlustuse seaduse muutmisse. Sotsiaalministeerium seda siiski sisse viia ei plaani.

"Sellist suurt muudatust meil ei ole praegu plaanis ette võtta antud eelnõu raames. See eelnõu, kus ametiühingud tegid selle ettepaneku, lahendab meil mõningaid väikseid küsimusi," ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann.

Küll on ministeerium valmis kaaluma ja toetama ametiühingute ettepaneku teist poolt.

"Ametiühingud tegid ettepaneku, et kui töötaja ei saa oma tervisest tulenevatel põhjustel tööd jätkata, siis oleks ka mingitel tingimustel võimalik tal töötuskindlustushüvitist saada," ütles Otsmann.

Tema sõnul ei ole küsimus ainult eelarves, vaid ka soovis mõjutada inimeste käitumist, et iga töölt lahkumise otsust kaalutaks väga põhjalikult.