Kümne haigla andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu elu kaotanud 33 inimest, neist 29 olid vanemad kui 65 eluaastat.

Intensiivosakonda on sel hooajal sattunud seitse inimest hooldekodudest, kellest viis surid. Kõik gripi tõttu lahkunud on kuulunud gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk on kolmel viimasel nädalal pidevalt langenud. Möödunud nädala suurema haigestumise languse põhjuseks oli nädalale langenud püha, mis lisas ühe vaba päeva nii arstidele kui ka patsientidele.

Gripitaoliste haigestumiste arv langes eelmisel nädalal 25 protsendi võrra. Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus nädala jooksul arsti poole ligi 4000 haigestunut, neist ligi 46 protsenti olid lapsed.

Kogu tänavuse gripihooaja vältel on E-Tervise sihtasutuse andmetel on gripi tõttu haiglaravi vajanud 1187 patsienti, neist 69 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised. Intensiivravi on hooaja algusest alates vajanud 90 inimest, neist kaks kuni nelja-aastast last, üks koolilaps, 18 inimest olid vanuses 18-64 eluaastat ning 68 inimest ehk veidi üle 75 protsendi vanuses 65 ja enam.

Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas. Haiglaravi vajanute arv kasvab jätkuvalt, kuid enam siiski mitte sellises tempos nagu varem.

Terviseamet soovitab üle 65-aastastel kiiresti tõusva palaviku korral, millega kaasneb nõrkus, köha, nohu, lihas- ja liigesvalu, võtta esimesel võimalusel ühendust oma arstiga. Raskeid tagajärgi grippi haigestumise järel aitab ära hoida õigeaegne vaktsineerimine.

Haigestunud inimene peaks püsima kodus, kindlasti tuleks gripile viitavate haigustunnuste ilmnemisel hoiduda vanemaealiste sõprade ja sugulaste külastamisest.