„Kui maaklerilt tellib teenuse üürileandja või müüja, on kohustatud tasuma tema. Kui teenuse tellib üürnik või ostja, siis tema. Võimalik on ka olukord, kus teenuse on tellinud mõlemad pooled, ja siis on mõlemad kohustatud oma tellitud teenuse eest tasuma,” ütles Niklus Eesti Päevalehele.

Nikluse sõnul ei ole aga üldiselt keelatud kokkulepe, et tehingu üks pool maksab peale tehingu tavapärase hinna ka mingite muude kulude eest. „Näiteks ei ole müügitehingu puhul keelatud kokkulepe, et tehingukulud (notaritasu ja riigilõivu) kannab tervenisti üks pool või ostja tasub maamaksu poole aasta eest, kuigi riigi ees on müüja kohustatud maamaksu tasuma terve aasta eest,” selgitab ta.

Kas selline kokkulepe on lubatud ka eluruumi üürilepingu korral, on Nikluse sõnul küsitav, sest seaduse järgi on tühine kokkulepe, kus üürniku kohustuseks seatakse üürileandja kohustus. Seda eriti maakleritasu puhul, mis pole otseselt eluruumi kasutamisega seotud.

„Sätte eesmärk on vabastada eluruumi üürnik muude tasude maksmisest peale nende, mis on otseselt seotud eluruumi kasutamisega,” märgib Niklus, kuid lisab, et väljakujunenud kohtupraktikat selle sätte rakendamiseks Eestis teadaolevalt pole.