Tsai külastab jaanuaris Hondurast, Nicaraguat, Guatemalat ja El Salvadori. Ringreis kestab 7.-15. jaanuarini ning teel Ladina-Ameerikasse ja tagasi on Taiwani presidendil kavas teha transiitpeatus ka Ameerika Ühendriikides, vahendas Reuters.

Peking avaldas lootust, et Ameerika Ühendriigid ei saada "Taiwani iseseisvumise jõududele valesid signaale".

Detsembri alguses ärritas Hiina Rahvavabariiki see, et USA presidendiks valitud Donald Trump võttis vastu Taiwani presidendi Tsai Ing-weni telefonikõne, milles viimane kinnisvaramagnaati valimisvõidu puhul õnnitles. Ükski USA president või valitud riigipea pole rääkinud Taiwani liidriga alates 1978. aastast. Valge Maja Trumpi telefonikõnest enne selle toimumist teadlik ei olnud. Mitmed analüütikud leidsid, et see samm seadis Pekingi arvates kahtluse alla nn ühe Hiina poliitika.

"Ühe Hiina poliitika" tähendab Ameerika Ühendriikide poolt juba neli aastakümmet rakendatud lähenemist, mille kohaselt ei tunnistata Taiwani iseseisva riigina, kuigi praktikas - sealhulgas ka sõjaliselt - Taipeid toetatakse, vahendasid Reuters, BBC, Yle jt.

Pärast 1949. aastat, kui Hiina kodusõjas lüüa saanud Hiina Vabariigi valitsus Taiwanile evakueerus, on saar olnud praktikas iseseisev riik. Mandri-Hiinat valitsev Hiina Rahvavabariik aga peab saart vaid üheks oma provintsiks. 1971. aastani esindas Hiinat ÜRO-s Hiina Vabariik, pärast seda on esindanud Hiina Rahvavabariik. Taiwani iseseisvust tunnustab ametikult vaid paarkümmend riiki, kuid samas on majanduslikult arenenud Taiwanil tihedad mitteametlikud suhted USA ja Euroopa Liiduga.

See, et Washington tunnistab Hiina ametliku esindajana Pekingi valitsust, on olnud Hiina Rahvavabariigi ja USA kahepoolsete suhete aluseks juba aastakümneid ehk alates president Richard Nixoni poolt algatatud suhete soojendamist Pekingiga.

Hiljem Fox Newsi intervjuus märkis Trump, et ta ei soovi, et Pekingil oleks õigus öelda, kelle telefonikõnele ta võib vastata ja kelle omale mitte.

"Ma saan täielikult aru "ühe Hiina poliitikast", kuid ma ei saa aru, miks me peame olema seotud selle "ühe Hiina poliitikaga" ilma, et meil õnnestuks sõlmida Hiinaga kokkulepe, mis puudutaks ka teisi asju, sealhulgas kaubandust," sõnas ta.

Trump selgitas, et tegu oli vaid lühikese telefonikõnega, millega talle võidu puhul õnne sooviti. "Miks peaks olema mõnel teisel riigil õigus öelda, kelle kõne ma vastu võtan?"

Vabariiklasest tulevane president on varem Hiinat ka sotsiaalmeedias teravalt kritiseerinud, näiteks süüdistas ta Pekingit valuutakursiga manipuleerimises ja sõjalise võimsuse näitamises Lõuna-Hiina merel.

Hiina välisministeerium on öelnud, et peab Trumpi äsjaseid sõnu "väga murettekitavateks".