Gorbatšov ütles Nõukogude Liidu lõpu 25. aastapäeval antud intervjuus, et tunnistab oma rolli selle lagunemises, kuid kinnitas, et tema võitles liidu eest lõpuni, vahendas The Moscow Times.

"Nõukogude Liidu uuendamine oli nii võimalik kui ka vajalik," ütles ta TASS-ile antud intervjuus.

Gorbatšov ütles, et augustikuine riigipöördekatse takistas tal Nõukogude Liitu lagunemast päästmast.

Selle asemel nimetas ta endist Venemaa presidenti Boris Jeltsinit "äärmiselt võimunäljas" meheks, kes ei mõistnud tema kui liidri rolli. "Jeltšin hakkas lihtsalt võitlema liidu keskvalitsusega, kui ei saanud kohta poliitbüroos," ütles Gorbatšov.

Ta väitis ka, et ta ei oleks suutnud takistada Belovežje lepingu sõlmimist, mis lammutas Nõukogude Liidu ja millele andsid 1991. aasta detsembris allkirjad Venemaa president Boris Jeltsin ning Ukraina ja Valgevene presidendid.

Gorbatšov ütles, et iga samm nende kolme presidendi arreteerimiseks oleks viinud kodusõjani.

"Minu kreedo on demokraatia, otsustav muutus demokraatia toetuseks, totalitarismi pagendamine, ja seda ilma verevalamiseta. Ma lahkusin vabatahtlikult ametist, et vältida verevalamist," lisas ta.

Gorbatšov eitas ka seda, et USA mängis võtmerolli Nõukogude Liidu lagunemisel, kuid ta tunnistas, et Washington siiski "aitas".

Kui temalt küsiti, kas Nõukogude Liitu on võimalik taastada, ütles Gorbatšov, et uus liitriik oleks võimalik, kuid mitte Nõukogude Liidu vormis.

"Samade piiridega, samas koosseisus, vabatahtlikult... Ma arvan, et uus liit oleks võimalik," sõnas ta.