Eesti ja Läti erinevad aktsiisid on piirilinnas Valkas mõjutanud arengut rohkem kui regionaalpoliitika - vanad hooned tehakse korda alkoholipoodideks, sinna investeerivad mõlema riigi müügifirmad ja lisandub töökohti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti poliitikud möönavad, et osa võimalikku tulu jääb eelarvesse küll saamata, aktsiis järk-järgult tõuseb, kuid Eestiga jääb ikka suur vahe sisse. Küll aga keelavad lätlased alkoholi müügi suurtes plastpudeleis.

"80 miljonit jääb eelarvesse laekumata. Mida kõike aga selle rahaga teha saaks! Pere- ja lastetoetusi saaks tõsta lausa enneolematul määral," ütles Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni aseesimees Imants Paradnieks.

Eesti rahandusminister Sven Sester rõhutas, et iga riik otsustab maksupoliitikas ise, kuhu oma prioriteedid suunab. "Erinevaid maksupoliitilisi otsuseid korrigeerivad riigid ise. Meil on erinevad käibemaksumäärad - Lätis on see kõrgem kui Eestis - , samal ajal on aktsiisimaksud kõrgemad Eestis. See on iga riigi sisemine otsus ja iga riik peab vaatama, kuhu ta oma prioriteedid suunab. Eesti prioriteet on tööjõumaksude alandamise suunas," selgitas ta.

Läti loodab parandada maksulaekumist ja järgmise aasta tulu peaks 9 protsendi võrra kasvama. Eelarve jääb siiski pisut rohkem kui protsendiga defitsiiti.

"Suuremad muudatused on seotud haridusreformiga. Muutub õpetajate põhipalga süsteem - 65 miljonit eurot eraldatakse haridusvaldkonda rohkem. Kaitsevaldkonna töötajate palgakasvuks kavandame 30 miljonit," rääkis Paradnieks, kelle sõnul pole raha saamiseks ühtki täiendavat maksu luua kavas.

"Maksureform on meil plaanis järgmisel aastal," lisas ta.

Lätlased on maksupoliitikas Eestiga võrreldes rohkem eksperimenteerinud. Iseasi, kas ja kuidas see on end õigustanud.

"Kas või Läti maksuime ehk väiksemate ettevõtete madalam maksumäär, millest nad küll nüüd on kaugenemas. Tuleb nentida, et see ei õigustanud ennast. Sellist eksperimenteerimist on neil natuke rohkem olnud. See annab ka meile võimaluse vaadata nende heade ja halbade külgede pealt ja teha enda jaoks paremaid otsuseid. Mina olen tulemas välja ettevõtluskontoga, mis võtab juba arvesse ka Läti teatavaid tagasilööke," ütles Sester.

Läti majandus peaks tuleval aastal kasvama 3,5 protsendi võrra. Suurt tähelepanu pööratakse transiidile - juba ülehomme saabub mitmeks päevaks Lätti Hiina peaminister.