Kölni kriminaalpolitseis kõrgel kohal (Dienstgruppenleiter der Kriminalwache - Toim.) olev Jürgen H. selgitas aastavahetuse sündmuste uurimiseks moodustatud komisjonile, et pärast rünnakutelainet üritas Nordrhein-Westfaleni liidumaa siseministeerium uurimist mõjutada, vahendasid ajaleht Kölner Stadt-Anzeiger ja The Local.

Politseiniku sõnul helistas talle liidumaa siseministeeriumi kõrge ametnik seoses raportis mainitud vägistamissüüdistusega. "See pole vägistamine. Saage sellest lahti. Kustutage see raportist," olevat ametnik nõudnud.

Kuriteoteate vägistamise kohta oli teinud noor naine, kelle sõnul piirati ta aastavahetuse ööl umbes 50-mehelise jõugu poolt ümber ning avalduse kohaselt surus osa mehi naisele oma sõrmi privaatsetesse kehaosadesse.

Kui politseinik ametniku vihase ja nõudliku tooni asjus imestust avaldas, vastas viimane, et tegu olevat vaid "käsuga siseministeeriumist" ning tema olevat vaid informatsiooni edastaja.

52-aastase politseiniku kinnitusel pole ta oma karjääri jooksul kordagi kogenud sellist sekkumist ministeeriumi poolt.

Samas arvas ta, et eesmärgiks polnud ilmtingimata juhtumi "kinni mätsimine", vaid pigem ei saanud ametnik aru, kuidas seadus vägistamise mõistet tõlgendab.

Seoses Kölni kesklinnas aastavahetuse ajal toimunud seksuaalrünnakute ja röövimistega on kuriteoavaldusi esitanud sajad naised.

Rünnakutelainele järgnenud päevadel süüdistati kohalikke politseijuhte selles, et nad üritasid juhtunu tegelikku ulatust maha vaikida. Mahavaikimise põhjuseks aga olevat olnud asjaolu, et rünnakute sooritajateks olid eelkõige Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu sisserändajad.

Samuti on praeguseks leidnud kinnitust, et politseijuhid esitasid juhtunu asjaolude kohta ka otseselt valeandmeid. Nimelt tunnistas politsei märtsis üles, et aastavahetusel Kölni kesklinnas toimunud seksuaalrünnakute laine ajal viibis raudteejaama lähistel vaid 80 politseinikku, mitte 140, nagu varem ametlikult kinnitati.

Lisaks on aastavahetuse rünnakutelaine toonud kaasa üleskutseid Saksamaa seadusi vägistamise mõiste asjus kaasajastada. Seadusemuudatusi nõudvate inimeste arvates ei kaitse praegune seadus ohvreid piisavalt, sest eraldi ei tooda välja nõusoleku mõistet, mis omakorda võimaldab kohtus liigselt keskenduda küsimusele, kas ohver ikka hakkas ründajale füüsiliselt vastu või mitte.