Kui 2011. aastal lekkisid Jaapanis asuvast Fukushima tuumajaamast välja radioaktiivsed ained, muutus paljudes Eesti apteekides populaarseks kaubaks joodi sisaldavad merevetika tabletid. Kusjuures preparaadist osteti apteegid tühjaks just piirkondades, kus on suurem Vene meediat tarbivate inimeste osakaal, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eestile peetakse kõige suuremaks tuumaohuks idapiirist 80 kilomeetri kaugusel asuva Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama. Seal toimuva õnnetuse korral jõuaks radioaktiivne saaste suure tõenäosusega ka Eestisse.

Läinud aastal kokku kutsutud elanikkonnakaitse rakkerühma juhtiva Margo Klaase sõnul ei tasu aga joodi varuma hakata.

"Meil on Eestis inimesed, kes on saanud nõukogudeaegse tsiviilkaitse käigus õpetust, kuidas käituda tuumaõnnetuse korral. Eesti olukord ja kaugus nendest lähimatest tuumajaamadest on selline, et jooditablettide manustamisega tekitatakse endale suure tõenäosusega tervisekahjustusi. Kui ei ole ükski ametkond öelnud, et me peame hakkama jooditablette manustama, tuleb seda täielikult vältida," ütles Klaase.

Samal seisukohal on ka Tartu ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia professor Aleksandr Žarkovski. Tema sõnul kaitseb stabiilse joodi tarvitamine kilpnääret tuumaõnnetuse korral õhku paiskuva aktiivse joodi vastu. Joodi liigtarvitamine tekitab aga mürgistuse.

"Ta on võimeline muutma kilpnäärmete aktiivsust. Ta võib seda maha suruda ja siis võib tekkida seisund, et kilpnäärmed ei funktsioneeri normaalselt ja ei tooda kilpnäärme hormoone piisavas koguses," märkis Žarkovski.

Sestap kasutatakse elanikkonnakaitse rakkerühmas just tuumaõnnetuse näidet, et selgitada, mil moel võivad kogu suurele Nõukogude Liidule mõeldud tsiviilkaitseõpetused Eesti inimesi eksitada.

Margo Klaase tõdeb, et sobivat käitumist suurõnnetuste puhul tuleb veel õpetada. "Ma arvan, et suur hulk hädaolukordi on sellised, et kuna inimestele ei ole õpetatud, mida nad peaksid tegema, kuidas nad peaksid käituma, siis käitutakse selle järgi, kuidas arvatakse või on kuskilt mõnest filmist midagi nähtud ja hakatakse selle järgi tegutsema," rääkis Klaase.

Margo Klaase sõnul on oluline, et rakkerühmas välja töötatud käitumisjuhiseid hakatakse õpetama ka koolis. Riigikaitse tunnis seda osaliselt juba tehakse, sügiseks, mil õppekava läheb täiendamisele, loodetakse Klaase sõnul valmis saada ka vajalikud õppematerjalid, samas pole mõtet juhiseid sõna-sõnalt pähe õppida. "Pigem peab õpetama mõtestama nende käitumisjuhiste põhjuseid."

Et kõik olukorrad on ikkagi erinevad, ei saa Margo Klaase sõnul anda ühtseid juhiseid ka selle kohta, kuidas toimida terrorirünnaku korral. "Üks tüüpilisemaid käitumisjuhiseid on paanika vältimine. Ei tohi hakata jooksma massiliselt inimestest üle, kui on näha, et inimesed edasi ei liigu," rääkis Klaase.