Eelmisel aastal sattus merel erinevatel põhjustel hätta 577 inimest, kellest 15 uppus ja üks inimene teadmata kadunuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks politsei- ja piirivalveameti (PPA) laevadele, kaatritele ja kopteritele saab tänavu osalise merepäästevõimekuse senisele kaheksale päästekomandole veel seitse rannikuala päästekomandot. Lisaks on Eestimaa randades üha kasvav vabatahtlike merepäästjate hulk, kes eelmisel aastal olid abis 75 mereõnnetusel.

"See on ju läbi aegade igal pool riigis nii olnud, et pannakse hästi palju lootusi vabatahtlikele, sest vabatahtlikel on üks hea omadus - kui ametnik peab tegema töö ajal seda tööd, siis vabatahtlik tahab seda teha," ütles Saaremaa vabatahtliku merepääste seltsi juhatuse liige Koit Kull.

Saaremaal on vabatahtlike merepäästjate arv kasvanud kahe aastaga kahest asutajaliikmest 51 merepäästjani.

"Aktiivsed piirkonnad ongi Kuressaare, Abruka, Sõrve, Kungla ja meiega on väga aktiivselt liitunud ka Soela, kus on kaks SAR meeskonda komplekteeritud," ütles Kull.

Noorte saarlaste mereohutusalase joonistusvõistluse piltidelt paistab välja usk ja lootus oma riigi päästevõimekusse. Aga et ei peaks üldse päästma, siis n-ö elementaarse ennetusega peaks iga merelemineja tegelema.

"Kui inimesed lähevad merele, siis kindlasti päästevest panna selga ja ei tohiks minna alkoholijoobes. Ja kui peaks tulema kuum suvi, siis vaadata, kus minnakse, millal minnakse ja kindlasti öelda, et minnakse merele," selgitas siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Marit Mätik.

Meretarkust andis ka ümbermaailmarändur Jaan Tätte: "Esimene on see, et merd tuleb austada ja karta! Ma ei lähe kunagi merele võitma, vaid ma olen alati väga ettevaatlik ja püüan olla valmis ootamatusteks."