Aruande kohaselt on Eesti möödunud aasta riigipõhiste soovituste täitmisel saavutanud teatavat edu. Komisjon tõi välja, et eelarvepoliitika valdkonnas võeti meetmeid maksukogumise parandamiseks, tööturu, sotsiaal- ja hariduspoliitika valdkonnas vähendati madala sissetulekuga töötajate maksukoormust, parandati lastehoiu kättesaadavust ja töövõimereformi raames vähendati tervisega seotud põhjustel tööturult väljumist.

Komisjoni teatel on teatavaid edusamme tehtud ka selleks, et tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused kohalikul tasandil ning võtta kutsehariduses ja -koolituses paremini arvesse tööturu vajadusi, eelkõige parandades töökohal toimuva õppe kättesaadavust. Vähest edu on komisjoni andmeil saavutatud soolise palgalõhe vähendamisel. 

"Eesti makromajanduslike riskide põhjaliku analüüsi koostamise ajendiks oli kiire palga- ja kinnisvarahindade kasv. Analüüsist nähtub, et tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja aeglustuvast tootlikkuse kasvust. Keskmisest väiksem tootlikkuse kasv ja väga aeglane kohandumine konkureerimiseks kõrge lisandväärtusega kaupade sektorites võivad kujutada ohtu konkurentsivõimele, kui palgakasv jätkub praeguses tempos. Seetõttu tuleb tulevikusuundumusi tähelepanelikult jälgida," selgitas komisjon.

"Kuigi eluasemehindade tõus on olnud kiire, kajastab see tugevat seost eluasemenõudluse ja palgakasvu vahel viimastel aastatel. Aruandes leitakse, et eluasemehindade tõus peaks tulevikus aeglustuma, kuna pakkumine kohaneb taastuva nõudlusega ning laenupoliitika on muutunud ettevaatlikumaks. Seetõttu on risk kinnisvarasektorist negatiivse mõju ülekandumiseks majandus- ja finantssektorisse pigem väike," lisas komisjon.

Märtsis otsustab komisjon, millisesse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kategooriasse iga analüüsitud liikmesriik kuulub. Kategooriaid on neli: tasakaalustamatus puudub; tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus, millega seoses tuleb koostada parandusmeetmete kava.

Riigiaruanded on üks vahenditest, mille abi saab jälgida majandusreforme ja varakult osutada valdkondadele, mis vajavad ühtlustatud Euroopa poolaasta raames liikmesriikide tähelepanu. Euroopa poolaasta on majanduspoliitika koordineerimiseks loodud raamistik. Kui novembris avaldatud 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovitustega esitati EL-i tasandi esmatähtsad eesmärgid, siis täna avaldatud aruannete taustal nihkub Euroopa poolaasta rõhuasetus riiklikule tasandile.

Riigiaruannete põhjal arutab komisjon liikmesriikidega nende poliitikavalikuid. Aprillis esitavad liikmesriigid oma reformikavad ja hiliskevadel sõnastab komisjon riigipõhised soovitused selle kohta, milliseid poliitilisi meetmeid tuleks võtta.