Tugev immigratsioonivastane seisukoht tuli välja ka eile toimunud Visegrádi riikide tippkohtumisel Prahas. Nelja riigi juhid lubasid toetada Balkani riike piiri valvamisel, et nende riikide kaudu saabuvate varjupaigataotlejate arvu oleks võimalik vähendada. Kohtumisel osalesid ka Bulgaaria ja Makedoonia esindajad, vahendas Yle.

Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka pakkus ka välja, et Balkani riikidel aidataks sulgeda piirid Kreekaga, et varjupaigataotlejate läbikulgemist takistada. Otsust piiride sulgemise kohta kohtumisel siiski ei tehtud.

"Selles küsimuses praegu veel eriti kaugele ei jõutud ehk selles mõttes ei olnud tulemus Brüsseli ja Berliini suunas nii riiakas, kui alguses kardeti. Visegrádi riigid rõhutasid seda, et pagulaskriisile tuleb lahendusi otsida Euroopa Liidu ja koostöö kaudu," rääkis Raik Yle hommikuses telesaates.

Ungari peaminister Viktor Orbán teatas aga eile, et kohtub kolmapäeval Moskvas president Vladimir Putiniga. Kohtumisel käsitletakse kahepoolseid suhteid: majandust, energeetikaalast koostööd ja kõrgtehnoloogilisi hankeid.

Suhtumine Venemaasse on aga näiteks Poolas hoopis teistsugune ning see asjaolu eristab Visegrádi riike väga teravalt.

Visegrádi riigid suhtuvad aga kõik Euroopa Liitu kriitiliselt ning Suurbritanniat peetakse seetõttu aateliselt lähedaseks maaks. Brittide lahkumine liidust oleks nende riikide jaoks negatiivne areng.

"Suurbritannia nägemus Euroopa Liidust sobib üsna suurel määral nende riikide juhtide praeguste eesmärkidega. Ehk ei soovita integratsiooni süvendada ja üldine hoiak EL-i suhtes on üsna skeptiline. Rõhutatakse riiklikku suveräänsust ja Euroopa Liidus nähakse pigem vabakaubanduse ja majandusliku koostöö vahendit," selgitas Raik.

Samas on Londoni soov kärpida Ida-Euroopast sisse rännanud elanike sotsiaaltoetusi eriti raske teema just Poola jaoks.

"Poolakad on Suurbritannias väga suur kogukond. Poola ei ole valmis leppima sellega, et nende inimeste hüvesid kärbitakse. Eilsel kohtumisel tehti ettepanek, et kui seda teed minnakse, siis hüvede kärpimine ei peaks puudutama inimesi, kes praegu juba Suurbritannias elavad, vaid ainult neid, kes lähevad sinna pärast selle otsuse tegemist," märkis Raik.