Negatiivse loomuliku iibe tõttu ehk kui surmade arv ületas sündide arvu, vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu ehk kuna Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus, 100 võrra, teatas statistikaamet.

Kokku vähenes Eesti rahvaarv eelmise aasta jooksul 0,1 protsenti. Viimati vähenes rahvaarv aastaga vähem kui 2000 inimese võrra kuus aastat tagasi, kuid siis oli selle peamiseks põhjuseks kõrgem loomulik iive. Välisrände saldo oli eelmisel aastal taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel.

Esialgsetel andmetel sündis Eestis eelmisel aastal ligi 14 000 last ehk ligi 400 last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2015. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem.

2015. aastal suri 15 400 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-100 inimese võrra. Kuna rahvastik vananeb ja vanemaealiste hulk iga aastaga suureneb, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.

2015. aastal saabus esialgsetel andmetel Eestisse elama 6600 inimest ja Eestist lahkus 6700 inimest. Nende arvude põhjal võib öelda, et Eesti välisränne oli tasakaalus.
Rändestatistika on esialgsetel andmetel kõige raskemini hinnatav, kuna rännet täiendab statistikaamet lisa andmeallikatega ja lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam.

Praegune tulemus põhineb rahvastikuregistris eelmise aasta jooksul toimunud elukohavahetustel, kus on märgitud sisserände puhul inimeste eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõni välisriik. Neile on lisatud 2015. aastal kehtima hakanud vähemalt aastaste elamislubadega inimesed, kelle päritoluriik on praegu teadmata.