Läti väikesed kaitsekulud on seni häirinud naaberriike ja ka NATO-t tervikuna, lätlased isegi pole eelarve pideva kokkuhoiuga rahul olnud. Nüüd on ärev maailm pannud Läti poliitikuid tegutsema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänasel paraadil oli üle tuhande osaleja - Läti enda armee, Maakaitse ja noorte kaitseorganisatsiooni, politsei- ja piirivalve esinduse kõrval ka partnerriikide sõjaväelased.

Eelmistest paraadidest enam sai seekord näha sõjatehnikat.

"Meie sõjaväelased on erinevail õppustel ja missioonidel näidanud, et nad on valvel mitte ainult meie enda, vaid kõigi NATO riikide kaitse ja iseseisvuse eest," rääkis Läti president Raimonds Vejonis.

Läti kaitse-eelarve kasvab uuel aastal senise 1% asemel 1,4 %-ni sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Rahanumbrid näitavad aga koguni 40% suurust tõusu - 254 miljonilt 367 miljoni euroni.

Vejonise presidendiks saamise järel uueks kaitseministriks tõusnud Raimonds Bergmanis on rahul, sest nii suuri võimalusi oma kaitsevõimet arendada pole lätlastel varem olnudki.

"Oleme otsustanud suurendada nii professionaalse armee ajateenijate kui ka vabatahtliku Maakaitse liikmete arvu. Samas hakkame korraldama reservväelaste õppusi. Nii loodame, et 2018. aastaks on meil 17 000 hea väljaõppega inimest," selgitas Bergmanis.

Kohustuslikku ajateenistust aga Läti taastada ei kavatse.

Suurem kaitse-eelarve võimaldab parandada õhutõrjevõimekust ja maakaitset. "Jutt käib radaritest, õhukaitse- ja juhtimissüsteemidest. Meie plaanid on päris suured. Täna näitasime esimest korda Läti enda sõjamasinaid, tuleval aastal saame uut lahingutehnikat," ütles Bergmanis.

Samas on ka lätlaste enda huvi riigi kaitsevõime vastu tõusnud - väga paljud tulid tihedast vihmasajust hoolimata paraadi ja tehnikat kaema ning vabatahtlik Maakaitse on tänavu juurde saanud tuhatkond uut liiget.