Marran rääkis ETV saates "Kahekõne", et Eesti luurest sõltub väga palju - Eesti riigijuhtide otsused, aga ka info, mida kasutavad NATO või Euroopa Liidu juhid Venemaa või Ukraina osas, pärineb suures osas Eesti luureasutustelt.

"Ja see töö, mida Eesti luureasutused teevad, on kullaprooviga. Seda tahetakse, selle järele on nälg, siia tullakse, et saada ülevaateid, meid kutsutakse välisriikidesse briifima. Me teame väga palju," kinnitas Marran.

Tema sõnul on Eesti luure väärtus Venemaa. "Mis siis veel võiks Eestit rohkem huvitada kui mitte Venemaa? Eesti valuuta Venemaa osas on kõik, aga ma arvan, et näiteks see, mis toimub lääne sõjaväeringkonnas, on kindlasti meie spetsialiteet. Ma arvan, et väga paljud riigid, väga paljud suurriigid teavad, mis toimub Moskvas, kuidas tehakse Venemaal otsuseid, millised on mehhanismid, aga kui tulla täpsemalt meie regiooni, meie piiride taha, siis arvan, et selle kohta on kõige parem info Eesti luureasutustel," selgitas ta.

Marran ütles, et Eesti on luurevaldkonnas üks tipptegijatest ja ka teised riigid jagavad vajadusel Eestiga oma luureinfot.

"Ma arvan, et see pole üldse meie valdkonnas küsimus, et väikestele infot ei anta. Palju sõltub sellest, kui tublid väikesed on. Ma arvan, et Eesti on luurevaldkonnas üks tipptegijatest, eriti mis puudutab Venemaaga seonduvat. Selle info eest saame kindlasti väga palju muud head infot. Ja siin pole oluline ainult info, vaid ka suhted erinevate riikide luureasutuste vahel - see on suur valuuta," rääkis Marran.

Tema sõnul ei ole Eesti luure väärtus vastavuses meie rahvaarvu või majandusnäitajatega. "Ma arvan, et Eesti on luurekogukonnas tegija, mille rahvaarv võiks olla 15-20 miljonit elanikku," märkis ta.

Marran tõdes saates ka seda, et kuigi see pole tema prioriteet uues ametis, siis võiks Eestis olla teabeameti nimi hoopis välisluureamet.