Inimsaatused, rahvuse eneseusk ka rasketel aegadel, uuendusmeelsus ja elu suurriigi naabruses on Eestit ja Soomet ühendavad tegurid. Erinevustest hoolimata on Eesti ja Soome tee olnud samasuunaline ning praegu Soome laht pigem ühendab kui eristab meie rahvaid.

Me elame siiski maailmas, kus julgeolekuolukord võib muutuda järsult nii üksikisiku kui ka maailmapoliitika vaatevinklist.

Vaevalt oskas keegi 2001. aasta 9. septembri hommikul prognoosida, kuidas see päev maailma muudab. Estonia uppumine seitse aastat varem muutis nagu välk selgest taevast tuhandete inimeste elu mõlemal pool Soome lahte. Kui keegi oleks kaks aastat tagasi kirjeldanud tänast olukorda Ukrainas, poleks teda sisuliselt keegi uskunud.

Võtkem või Eston Kohver – ka tema elu muutus kannapealt...

Samas elame me ka maailmas, kus ükski riik ei suuda ülal hoida julgeolekut ega ka konkurentsivõimet vaid omaette, riigisiseste meetmetega. Üksi ei saa tänapäeva maailmas hakkama. Koostöös on jõud.

Soome avaõigusliku ringhäälingu hiljutise uuringu kohaselt soovivad nii eestlased kui ka soomlased süvendada maade vahelist koostööd. Turismi, kultuurielu ja äri suhtes on asjad selged, aga sõjaline koostöö tekitab vastakaid arvamusi. Vaid kolmandik soomlastest soovib edendada koostööd oma NATO-sse kuuluva lõunanaabriga, samal ajal kui eestlastest pooldab sõjalist koostööd Soomega kaks kolmandikku.

Ma saan sellest loogikast aru.

Eesti vaatevinklist on kõik NATO-t täiendav kahepoolne kaitsekoostöö – ka Soomega – teretulnud. Seda mõistetakse just nimelt täiendavana, mitte NATO-liikmesust asendava koostööna. Mida rohkem koostööd, seda kindlamatel alustel julgeolek püsib.

Soomlased aga lähtuvad sellest, et süvenev kaitsekoostöö kohustaks Soomet pakkuma Balti riikidele kaitset, millesse NATO-sse mittekuuluv riik suhtub reserveeritult. Soome arusaamu rõhutas president Sauli Niinistö oma läinudkuises kõnes.

On tõsi, et Läänemere piirkonnas on jälle võimust võtmas vastasseis [Lääne ja Venemaa vahel] ning see esitab Eestile ja Soomele uusi väljakutseid. Väikesed vennasrahvad peavad suutma oma koostööd süvendada. Samas ei saa koostegemist takka sundida, vaid see peab sündima loomulikul teel ning nendes valdkondades, mida kumbki pool tähtsaks ja vajalikuks peab.

Küberjulgeolek on valdkond, mille tähendus suureneb lähiaastatel koos digitaliseerumise levimisega märkimisväärselt. Digitaalse maailma turvalisus on juba praegu tänapäevase turvalisuse lahutamatu osa nii sõjanduses, ettevõtluses kui ka inimeste eraelus. Lahenduste poolest elame aga alles küberjulgeoleku koidikul.

President Toomas Hendrik Ilves on üks digitaalsete lahenduste ja kübeturvalisuse silmatorkavamaid eestkõnelejaid maailmas. Selles vallas hinnatud inimesi leidub ka Soomest. Kogu maailmast ongi raske leida teist Soome ja Eesti taolist riikide ühendust, kellel oleks samasugused eeldused olla suunanäitaja nii tähtsas meie maailma muutvas valdkonnas. Üheskoos on Eesti ja Soome kindlasti suutelised leidma meie tänastele väljakutsetele nii strateegilisi kui ka tehnoloogilisi lahendusi.

Väikeriikidena oleme me sunnitud oskama spetsialiseeruda ning vältima lõhestumist. Digitaalse tegelikkuse turvalisuse edendamine ning oskusteabe lisamine on see osa koostööst, kus mõlemal riigil on palju anda. Kusjuures küberjulgeoleku liidripositsioon ei pea põhinema määratutel ressurssidel, tähtsaim on inimesed ja uuendusmeelsus. Eriti oluline on tahe mõjutada üleilmseid protsesse – see on midagi, milleks väikeriigil avaneb harva võimalus. Küberturvalisuses on see võimalus käegakatsutavalt konkreetne.

Eesti ja Soome vahelised suhted on ainulaadselt tihedad pea kõigis eluvaldkondades. Võimalike lahkhelide asemel tulekski meil nüüd süveneda koos tegemisele ning konkreetsete koostööprojektide elluviimisele. See on mõlema riigi tuleviku huvides, mida me loodetavasti oskame arukalt ja eluterve valvsusega ehitada – koos.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.