Kreeka laevavrakis Sõrve poolsaare lähedal on veel ohtlikke aineid
Sõrve poolsaare rannikul meres 35 aastat seisnud Volare ehk niinimetatud Kreeka laeva vrakk sisaldab oluliselt rohkem keskkonnale ohtlikke aineid, kui aasta tagasi tehtud uuringutega tuvastati.
Sellisele järeldusele on jõutud nüüd, juba nädal aega merel tehtud tööde käigus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
1980. aastal väidetavalt kindlustuspettuse eesmärgil Sõrve madalikule kinni sõidetud laevast on tänaseks pealpool veepiiri veel näha laeva peamasinat. Kõik muu on sellest enam kui 100 meetri pikkusest laevast metalliks lõigatud. Nüüd on riigile jäänud kohustus looduskaitsealal olev vrakk keskkonnaohutuks muuta. Et laev on keskkonnaohtlik, seda tõestasid aasta tagasi tehtud uuringud.
"Need mahutid on suhteliselt tühjad, sest nüüd me oleme need avanud täielikult. Põranda all ja torustike sees on see põhikogu," rääkis Tuukritööde OÜ juhataja Kaido Peremees.
Vrakist võetavatest torudest voolab veel praegugi - 35 aastat hiljem - välja vedelat masuuti.
"See on pigem hullem tulemus, sest me lootsime, et seda keskkonnareostust - naftareostust - ei ole nii palju. Aga oodatust palju rohkem on teda," ütles politsei- ja piirivalveameti reostustõrje vanemspetsialist Tauno Mettis.
"Jah, sest uuringutega ei saanudki kõike näha. Kuna me võtsime siit pealt üsna suure koguse lahtist metalli, mis kattis kogu seda torustikku - seda oli suhteliselt raske hinnata, et palju see tegelik kogus on," rääkis Kaido Peremees.
Tööala on turvatud õli imavate poomidega, mida on kulunud juba pool kilomeetrit. Samas oleks olnud aja küsimus, et kogu see reostus oleks ajapikku Sõrve randa jõudnud.
"See reostus oleks kaldale uhutud ja seal oleks keskkonnareostus olnud katastroof Saaremaa rannale," nentis Tauno Mettis.
Tööde teostaja peab õigemaks, et kuigi loodab suurema osa reostusest vrakist kätte saada, võiks ikkagi kogu masinaruumi osa merepõhjast üles tõsta.
"Kõik saavad aru, et 100% ohutuks saab siis, kui masinaruumi osa kõik minema viia. Ja ilmselt välja kaevata ka merepõhi siin ümber.
Seda aga praeguste, keskkonnainvesteeringute keskuse poolt eraldatud 206 000 eurot maksma minevate tööde eesmärgiks polnud seatud, ja see jääb ilmselt ametkondadele edaspidiseks otsustamiseks," arvas Kaido Peremees.
Toimetaja: Heikki Aasaru









