Peamiselt Ukrainast ja Venemaalt Eestisse tööle tulevate arstide puhul on juba nädal aega olnud fookuses küsimus, kas ebapiisava eriarsti väljaõppega arsti puudulikku koolitust võib asendada erialal töötamisega või mitte. "Aktuaalse kaamera" nädalalisa uuriski, kuidas endise Nõukogude Liidu riikidest pärit arstide asjatundlikkust siis hinnata tuleks.

Näiteks Ida-Viru keskhaigla Kohtla-Järvel annab tööd rohkem kui tuhandele inimesele ning iga nädal tuleb haigla ülemarsti Aime Keisi postkasti neli-viis, teinekord isegi kümme avaldust Venemaa ja Ukraina arstidelt, kes sooviksid haiglas töötada.

Aastas umbes viie arsti soov ka täitub ja seejärel üritab haigla nelja kuu pikkuse katseajaga teada saada, kas töötaja ikka on sobiv.

Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis ütleb, et selle nelja kuuga ei pruugi kõik nüansid välja tulla. "Minu praktikas on üks juhtum, kus me loobusime ikkagi ühe tohtri teenetest: põhjuseks töödistsipliinist kinnipidamine, soovimatus õppida eesti keelt. Võib-olla see viimane nüanss oli isegi kõige määravam."

Keisi sõnul hakkavad kolmandatest riikidest tulnud arstid tavaliselt siiski kohe eesti keelt õppima. Peamised murekohad võivad pigem olla teistsugused.

Koolitusõpe või teadmised läbi praktika

On erialasid, kuhu Keisi sõnul ei saagi võtta tegelikult Ukrainas ja Venemaal ettevalmistuse saanud arsti, sest need põhimõtted, mille järgi neid ette valmistatakse, on liiga erinevad.

"Näiteks on radioloogia selline valdkond, kuhu me ei võta kindlasti välisarste sellepärast, et Tartu Ülikooli lõpetanud radioloogid on universaalselt valdavad kõikide meetodite tegemist ja kirjeldamist, mis radioloogias vaja on," sõnas ülemarst.

Aga enne seda, kui kolmandatest riikidest tulnud arstid saavad piltlikult öeldes üldse haigla uksest sisse astuda, peavad nad terviseametile tõestama, et nad ikka on piisavalt pädevad.

Juba pikemat aega on Eestis aga käinud terav vaidlus, kuidas terviseamet seda täpsemalt tegema peaks.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa sõnul oli ja on vaidlusküsimus kogu aeg üks: see, kas ebapiisava eriarsti väljaõppega arsti puudulikku koolitust võib asendada lihtsalt erialal töötamisega või mitte.

"Meie ütlesime, et ei või, terviseamet ütles, et võib," selgitas Rehemaa veelahet.

Arstide liit pöördus umbes aasta tagasi hinnagu saamiseks õiguskantsleri poole, kes ütles, et terviseamet on kolmandatest riikidest pärit arstide töölevõtmist selgitades seadust valesti tõlgendanud.

Seejärel otsustas Sotsiaalministeerium oma allasutust, terviseametit auditeerida. Sel nädalal avaldatud auditis on kirjas kaks põhilist järeldust.

Esiteks, õigusaktides on määramatust ja omavahelisi vastuolusid, mille tulemusel on võimalik õigusakte mitmeti tõlgendada või neid ei ole osaliselt võimalik täita.

Teiseks, terviseameti senine tegevus, kus kolmandatest riikidest tulnud arstid saavad puudujääke hariduses kompenseerida erialase töötamisega, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega.

Kolm tingimust

"See on tõlgendamise küsimus ja minu hinnang on see, et nad on sisu tõlgendanud õigesti, aga seadusandlike aktide puhul võib olla vastolu, mida me tegelikult tahamegi muuta," selgitas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

Katrin Rehemaa seevastu ütleb, et arstide liidu jaoks ei ole õigusselgusetust. "Õiguskantsleri jaoks oli ka kõik selge. Miks sellist asja väidetakse, see on äärmiselt kummaline," lausus ta.

Kogu vaidlus koondub lõpuks ikkagi ühte punkti. Nii õiguskantsler kui auditi läbiviijad nõustuvad, et kolmandatest riikidest tulnud arst saab Eestis eriarstina töötada siis, kui on täidetud kolm tingimust: ta on läbinud arstiõppe, mis vastab Eestis kehtestatud nõuetele; eriarstiõppe, mis on vastav meie residentuuri kestusele, ja on töötanud vähemalt kolm järjestikust aastat eriarstina.

Nüüd tuleb veel mängu sotsiaalminstri määrus, mida õiguskantsler tõlgendab nii, et kui eelnimetatud kolm tingimust pole täidetud, siis tuleb arstil läbida sobivustest.

Sotsiaalministeeriumi auditeerijate hinnangul ongi probleem määruses, sest nende arvates ei ole terviseametile antud selgeid juhiseid, kuidas hinnata kvalifikatsiooni siis, kui eeltingimustest on täitmata jäänud ainult üks.

Nüüd soovib minister Kruuse muuta määrust nii, et kolmandatest riikidest tulnud arstid saaksid meie residentuurist lühemat eriarsti õpet korvata erialase töötamisega.

Rehemaa väidab, et sisuliselt tahetakse ikkagi neid tingimusi, millega väljastpoolt Euroopa Liitu arste meile tööle lubatakse, nüüd leevendada. Ehk siis seda, mida nad tegelikult on siiani seadusevastaselt teinud, seadustada.

Rehemaa sõnul jääb ametnike huvi siinkohal arusaamatuks. "Mis on riigi ja nende ametnike huvi ja motivatsioon - seda me ei tea, aga vähemalt sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet väitis kindlalt, et nendel juttudel, et terviseametile on altkäemaksu antud, alust ei ole."

Kruuse: määruse üle saab veel vaielda

Hilisemas telefonivestluses ütles minister Kruuse, et just sellepärast tuleb terviseametil teha korda oma dokumentatsioon, et kellelgi ei tekiks kahtlust, kas kolmandatest riikidest tulnud arstide kvalifikatsiooni on hinnatud õiglaselt või mitte.

Nimelt tuleb sotsiaalministeeriumi auditist veel välja, et terviseametist ei õnnestunud saada kirjalikku tõendusmaterjali arstide registrisse kandmisele eelnenud otsustusprotsessi kohta.

Samas on auditis lisatud, et selliste dokumentide koostamine ei ole terviseametile seadusega otseselt ette nähtud.

Kruuse sõnul tuleb ka siin õigusruumi muuta. Minister kinnitab aga, et sel nädalal avalikuks saanud määruste muudatused on alles tööversiooni tasemel.

"See on võimalik baas, mille kaudu hakkavad arutelud. Kui need arutelud on läbi, siis lähevad dokumendid Eestis kehtivale nn kooskõlastusringile ja siis saab veelkord avalikkus nende üle vaielda," märkis Kruuse.

Ikkagi jääb küsimus, kuidas siis ikkagi täpselt peaks kolmandatest riikidest tulnud arstide pädevust hindama ja kas terviseamet peaks seda tegema üksi.

Katrin Rehemaa ütleb, et tööandja peab samamoodi saama riiki usaldada: et kui arst on registrisse kantud, siis järelikult tema pädevus on kontrollitud.

"Tööandjal ei ole ka tegelikult väga suuri võimalusi enne töölevõtmist seda pädevust ju kontrollida. Nüüd räägivad tööandjad ka seda, et neil on katseaeg ja siis selgub, kas ta ikka oskab kõike või mitte. Aga kuulge! Seal katseajal ta juba ravib inimesi. Ma küll ei arva, et peaks inimeste tervisega nii-öelda Vene ruletti mängima," lausus Rehemaa.