Intervjuus Vikerraadiole rääkis Sirol, et näiteks vöörivisiir ja ramp on nüüdisaegsetel laevadel täiesti sõltumatud teineteisest. See tähendab, et ühe vigastus ei tohi kuidagi teist mõjutada.

On muutunud ka nõuded kogu välisplaadis olevate avade tugevusele ja nende kõigi lukustusele. Samuti peavad sillas olema indikaatorid, kas mingi avaus on jäänud lahti, mis võiks põhjustada vee sisstungimise laeva. Lisaks peavad olema paigutatud signaalandurid ja kaamerad, et tuvastada vee leket.

Sirol lisas, et nõuded on karmimad ka koridoride käsipuude tugevusele, evakuatsiooniteed peavad olema vabad ja midagi ei tohi ees olla.

"Ka päästevarustusele tulid täiendavad nõuded. Näiteks peavad päästeparved olema ise ümberpöörduvad või siis mõlemat pidi kasutatavad. Reisiparvlaeval peab olema vähemalt üks kiirvalvepaat, et koguda kokku vees olevad päästeparved ühte, et oleks lihtsam päästa. Laev peab olema varustatud veest väljatõstmise vahenditega. Laeval peab olema võimaldatud helikopteriga evakueerimine," loetles Sirol.

"Tänapäeval on reisiparvlaevad väga-väga turvalised. Seal on kõik asjad vähemalt dubleeritud," kinnitas mereohutuse ekspert.

Tänapäeval on laevadel ka lennukitele sarnane nn must kast: kõik käigumuutused, kursimuutused salvestatakse, kogu jutt, mis kaptenisillal räägitakse, salvestub.

"Ma ei oskagi enam öelda, mida saaks veel turvalisuse nimel teha, aga kindlasti leitakse täiendavaid meetmeid, sest igal aastal töötatakse selle nimel," rääkis ta.