Samuti soovivad nad tõsta palku. "Eesmärk on tõsta kohtunikuabide ja registrisekretäride palka, sest see jääb praegu oluliselt alla nii avaliku sektori, kui ka muude võrreldavate ametikohtade palgatasemele. Vahendeid selleks tuleb aga leida sisemiste ümberkorralduste arvelt,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Kohturegistrid viiakse suurematest linnadest väiksematesse, näiteks Jõhvi, Rakverre, Narva, Viljandisse, Võrru, Põlvasse, Raplasse, Pärnusse ja Kuressaarde.

"Kuna registrimenetlus on suures osas elektrooniline ja toimikutega tutvumist saab korraldada kohtumajade kantseleide kaudu sõltumata registrite asukohast, siis aitab kolimine kaasa riigi arengu jaoks olulisele eesmärgile, et töötamise võimalused ei koonduks vaid Tallinnasse ja Tartusse, vaid jaotuksid ühtlaselt üle Eesti. Nii hoiame märkimisväärselt kokku Tallinna kinnisvara kulude arvelt ja vabaneva ressursi saab suunata kohtunikuabide ja teiste registritöötajate palkade tõusuks," selgitas minister.

Registrites saab kokku olema üle 100 töökoha ja need viiakse üle Eesti laiali aastaks 2018. Muudatused toimuvad järk-järgult.

Kolimise ettevalmistustööde alustamiseks eraldas valitsus järgmise aasta riigieelarvest 102 121 eurot. Muudatus vajab järgnevatel aastatel lisarahastust, täpsemalt 2016. aastal umbes 400 000 eurot, 2017. aastal umbes 650 000 eurot ja 2018. aastal umbes 410 116 eurot.

Teiseks jätkab ministeerium kohtureformi elluviimist, et tagada kiirem ja kvaliteetsem kohtumenetlus. 2015. aastal algatatakse tõhusama õigusemõistmise projekt Pärnu maakohtus, Viru maakohtus, Tallinna halduskohtus, Tallinna ringkonnakohtus ning viiakse lõpule Tartu maakohtus, Tartu halduskohtus ja Tartu ringkonnakohtus.

Reformiks eraldati riigieelarvest 2,3 miljonit eurot. Kohtureform sai alguse 2013. aastal Harju maakohtus, kus lisarahastuse toel on 2014. aasta augusti lõpu seisuga menetlusajad lühenenud kriminaalasjade üldmenetluses ligi kolmandiku võrra. Kohtumenetluskulude kindlaksmääramise asjades lühenes menetlusaeg kaheksa korda.

Kolmanda prioriteedina tõstab justiitsministeerium 4,5 protsendi võrra vanglaametnike palka, milleks eraldati riigieelarvest 1 109 901 eurot. Vanglaametnike palgatõus tuleneb vajadusest tagada erialase kutse- ja kõrgharidusega vanglaametnike osakaalu jätkuv tõus, nende vastavus uuendatud kehalise ettevalmistuse ning relvade ja erivahendite kasutamise oskuse nõuetele, sealhulgas suutlikkus anda politseile ametiabi.