Keeleinspektsioon: eesti keele oskus arsti suhtluses patsiendiga on väga oluline
Rohkem kui poolel tuhandel keeleinspektsiooni mullu kontrollitud arstist, õest ja hooldustöötajast polnud nõutavat keeleoskust. Kokku kontrolliti möödunud aastal rohkem kui 700 meditsiinitöötaja eesti keele oskust.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk selgitas, et arst peab oskama riigikeelt ükskõik, kus kandis ta Eestis ka ei elaks. Arstide taseme nõue on C1 ehk siis arst peab oskama eesti keelt ladusalt ja rääkima ka keerulistel teemadel. Õdedel on vajalik tase B1 ehk siis õde peab mõistma juttu keerulisematel teemadel ning tundma hästi erialast sõnavara ning hooldustöötajatel on nõutav madalam tase, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tomuski sõnul ei tähenda nõutava keeleoskuse puudumine seda, et meditsiinitöötajad üldse eesti keelt ei oska. "Nad ei täida seaduse nõudeid. Aga mingisugune keeleoskus on neil olemas. Kuna meie peame kontrollima seaduse täitmist, siis kõigile neile, kellel ei ole nõutavat dokumenti või pole vastavat taset, me teeme ettekirjutuse."
Tomuski sõnul näitavad järelkontrolli tulemused, et tähtajaks täidab ettekirjutuse umbes 30 protsenti neist, kelle keeleoskus tunnistati nõutavast kehvemaks. Keeleoskust kontrollitakse neil, kes on oma hariduse saanud mõnes teises keeles.
"Eesti keele oskus arsti ja patsiendi suhtluses on väga oluline. Eriti, kui on lastega tegemist või kui on tegemist vanuritega," rõhutas keeleinspektsiooni peadirektor.
Õdede liit pakub kehva keeleoskusega õdedele koolitusvõimalusi. Näiteks pakutakse Ida-Virumaalt pärit õdedele võimalust praktiseerida mujal Eestis.
Toimetaja: Sven Randlaid









