Seoses aastapäevaga on julgeolekumeetmeid kõikjal Põhja-Osseetias oluliselt tugevdatud, vahendas Aktuaalne kaamera.

Kolmepäevane vastasseis on seni jäänud tšetšeeni võitlejate kõige verisemaks rünnakuks Venemaal. Muidugi on rünnaku ohvriterohkuse üheks põhjuseks ka Vene julgeolekujõudude mitte just kõige adekvaatsem käitumine.

Paljud hukkunute sugulased süüdistavad Kremlit seniajani vassimises ja kolme aasta taguse tragöödia tegelike sündmuste ning taustade varjamises. Mullu detsembris juurdlus Beslani sündmuste asjus lõpetati järeldusega, et pantvangivõtmine oli tšetšeeni võitlejate hoolikalt kavandatud operatsioon.

Juurdlust toimetanud riigiduumakomisjoni kinnitusel võttis pantvangivõtmisest osa kokku 32 võitlejat. Komisjon tõrjub kõik süüdistused, nagu oleks tormijooksu koolimaja vabastamiseks alustatud liiga  rutakalt ning läbimõtlematult.

Komisjoni seisukohad lähevad lahku aga varem uurija Juri Saveljevi esitatust. Saveljevi kinnitusel vallandasid just julgeolekuvägede visatud granaadid veresauna, samas kui pantvangistajate paigaldatud lõhkeseadeldised ei plahvatanud üldse.

Pea kõik pantvangivõtjad said tormijooksus surma, ainus ellujäänu Nurpaši Kulajev kannab mullu maikuust alates eluaegset vanglakaristust.