Venemaa kordas teisipäeval taas üleskutset Eestile, Lätile ja Leedule ühineda tavarelvastuse piiramise täiendatud leppega Euroopas ning tervitas kolme riigi valmisolekut seda teha.

Venemaa välisministeerium avaldas teisipäeva õhtul oma koduleheküljel teate, mille kohaselt NATO uusliikmete, eelkõige Balti riikide ühinemine tavarelvastusleppega on põhimõttelise tähtsusega küsimus ning relvastuskontrollist hõlmamata tuleb likvideerida niinimetatud hallid tsoonid. Ministeerium avaldas lootust, et enne leppega ühinemist käituvad need neli riiki leppe eesmärkide ja põhimõtete kohaselt.

Teate avaldamise ajendas asjaolu, et esmaspäeval allkirjastas president Vladimir Putin Venemaa parlamendis vastu võetud tavarelvastuleppe ratifitseerimise seaduse. Enne Venemaad on leppe ratifitseerinud Valgavene, Kasahstan ja Ukraina. Sellest tulenevalt kutsus Moskva ka teisi leppele  allakirjutanuid seda ratifitseerima.

Euroopa tavarelvastuse piiramise lepe sõlmiti 1990. aasta novembris Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise (CSCE, praeguse OSCE eelkäija) algatusel NATO ja toonase Varssavi pakti riikide vahel. 1999. aastal valmis leppe uuendatud variant, mis arvestas kahest sõjalisest blokist koosnenud süsteemi kadumist.

Eesti esindajad on korduvalt teatanud valmisolekust ühineda lepinguga, kui see on jõustunud. Uued riigid saavadki 1999. aasta leppega liituda alles pärast selle jõustumist. Jõustumise eeldus on, et selle ratifitseerivad kõik 30 allakirjutanud riiki. 

- BNS