Eesti kandidatuuri toetas tänastel valimistel 193st ÜRO liikmest 184 riiki. Välisminister Urmas Paeti sõnul on suur toetus märk sellest, et Eesti on hinnatud ning tõsiseltvõetav tegutseja rahvusvahelises inimõiguste valdkonnas.

Urmas Paeti sõnul on ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus Eestile oluline saavutus, aga kahtlemata ka vastutus olla rahvusvahelise foorumi liikmeks, kus arutatakse kogu maailmas toimuvaid inimõiguste arenguid, väljakutseid ja rikkumisi ning aidatakse kaasa konfliktidele ja massilistele inimõiguste rikkumistele reageerimisele ning ennetusele. "Inimõiguste nõukogu on näidanud, et on võimeline tõsiste inimõiguste rikkumiste korral üsna kiiresti reageerima," lisas välisminister.

Paet märkis, et inimõiguste edendamine ja kaitse Eesti on sise- ja välispoliitika üks prioriteete. "Eesti esitas oma kandidatuuri juba aastal 2005. Selle pikaajaliselt ette planeeritud eesmärgi saavutamise nimel on välisministeerium sihipäraselt tegutsenud," lisas ta.

Inimõiguste nõukogu liikmesus on loogiline jätk Eesti senisele inimõigustealasele tegevusele ÜROs, aga ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige Eesti on.

ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eestile olulised senised prioriteetteemad: demokraatia, põhiõiguste ning õigusriigi põhimõtete toetamine; väljendusvabadus ning kasvava teemana ka internetivabaduse kaitse ja edendamine; naiste ja laste õigused, põlisrahvaste õigustega seotud küsimused ja muud teemad.

ÜRO inimõiguste nõukogu on üks kolmest ÜRO piiratud liikmesusega nõukogust, kuhu kuulub 47 valitavat ja roteerivat liikmesriiki kõigist piirkondlikest gruppidest, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas.

Inimõiguste nõukogu asutati ÜRO peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. aastal Inimõiguste komisjoni järglasena. Inimõiguste nõukogu loomine oli oluline samm edasi inimõiguste kaitsel ja edendamisel maailmas.