Katse käigus testiti Eesti leiutist, lihastoonuse mõõtjat Myoton, mida võiks tulevikus pikkadel missioonidel kasutada astronaudid. Selle nädala loos oli "Pealtnägija" katsega nii kaugel, et pärast põhjalikke ettevalmistusi on käes oodatud ja pisut kardetud katselennu päev.

Profiratturina on Pütsep olnud paljudes tähtsates startides, aga katsepäev sööb ka nii karastunud meest. "Kaks ööd pole järjest und tulnud. Pooleteisetunnised ööd on miskipärast olnud. Nagu ei karda, aga alateadvuslikult ei tule und," rääkis Pütsep.

Eesti leiutis Myton on lähedal kosmosemissioonile kvalifitseerumises

Eesti tiim teeb esimesed mõõtmised seisvas lennukis kaks tundi enne starti. Aparaat, mida Eesti teaduse jaoks erakordses eksperimendis katsetatakse, on mobiiltelefoni meenutav seade Myoton ehk lihastoonuse mõõtja, mille põhimõtte leiutas emeriitdotsent Arved Vain Tartu ülikoolis 1970. aastatel. Praegune mõõteriist on selle kuuenda põlve edasiarendus.

"See meetod töötab väga lihtsal põhimõttel. Seade annab löökotsikuga lihasele hästi kerge löögi ja siis ta registreerib selle löögi tagajärjel lihase reaktsiooni sellele löögile. Selle tulemusel saadakse kustuv võnkumine ja kustuva võnkumise pealt arvutatakse need parameetrid. Ta teeb selle kohe reaalajas ja kõik kokku võtab aega umbes 0,2 sekundit," kirjeldas seadeldist AS Myoton juht Aleko Peipsi.

Üsna ruttu taibati, et peale spordimeditsiini on Myotonil potentsiaali ka kosmoses, sest kauaaegses kaaluta olekus kaotavad astronaudid lihastoonust.

Eestlaste leiutis ongi lähedal, et kvalifitseeruda kosmosemissioonile, aga selleks tuleb edukalt läbida katsetsükkel Prantsusmaal. Näidud võetakse patsiendi kannakõõluselt, säärelt ja seljalt nii seisvas lennukis, normaalse lennu ajal kui kaaluta olekus hõljudes. Katsenädala lõpuks koguneb umbes 35 000 rida andmeid, mida analüüsida. Kogu mõõteprotseduur on eelnevatel päevadel üksipulgi läbi mängitud, sest õhus olles saab iga sekund olema kulla hinnaga.

Lendava laboratooriumi pardal on 12 eksperimenti

Kokku on Euroopa kosmoseagentuuri korraldatud lennu pardal 12 eksperimenti, mille läbiviimiseks on vaja kaaluta olekut. Nende seas ka eestlaste lähimad koostööpartnerid Saksa spordiülikoolist.

Projekti vastutava teadlase dr Stefan Schneideri sõnul on üheks eksperimendiks ka vaimne tervis. "Me proovime mõista, kuidas aju reageerib kaaluta olekule. Paljud astronaudid ütlevad meile, et kogevad tohutut stressi ja me proovime mõista, kas seda tekitab kaaluta olek ise, ajju suunatava verehulga muutus või on olukord tõesti stressitekitav."

Meie kangelastel on käsil oma stressihetked. Ekraanilt on näha lennukit nina ebatavalise nurga all maa suunas, see on esimene kord, kui katsejänesed näevad konkreetselt, mida lennuk õhus tegema hakkab.

Taganemisteed pole ning et lennuparaboolide ja kaaluta oleku iiveldust pärssida, peavad kõik esmalendajad saama süsti rahustit nimega skopolamiin. Arstide hoiatuse kohaselt on kõrvalnähud peapööritus ja kerge joobetunne, mis mööduvad umbes poole tunniga, samuti kuiv suu.

Kell on 8.45, kui eksperimentaatorid lennukile suunduvad. Eestlasi, kes on varem kaaluta olekut kogenud, on vaid üksikuid. Pool tundi hiljem, kell 9.15 tõuseb majesteetliku päikesetõusu taustal Airbus 300 Zero-G Bordeuax lennuväljalt Prantsusmaa taevasse. Lendava laboratooriumi pardal on umbes 40 pisut švipsis teadlast Euroopa erinevatest riikidest. Kokku tehakse kolm katselendude päeva, iga päev 30 parabooli, millest iga parabooli kestel tekib 22 sekundit kaalutust.

Kampaania maksumus on 1,5 miljonit eurot

ESA paraboollendude projektijuhi Vladimir Pletseri sõnul maksab kogu protsess 1,5 miljonit eurot, mis hõlmab kolme lendu ja 90 parabooli. "Meil on 12 eksperimenti pardal, seega ettevalmistustööd võtavad aega 6-7 kuud, turvameetmed ja kõik muu. Seda arvestades polegi hind nii kõrge," lausus Pletser.

Lennuki kapten Stephane Pichenc ütles, et õhusõit tehakse mere kohal, sest seal on vähem lennuliiklust ja turbulentsi.

Katse algab sellega, et lennuk pöörab nina üles ning ronib aina järsemalt. Salongis tähendab see kuni kahekordset raskusjõudu. Kui lennuki nina on tõusnud 47 kraadise kalde alla, võetakse mootorite võimsus maha ja tekib tunne, et põrand vajub alt ära ning sa kerkid õhku nagu seebimull. Kaalutus kestab umbes 22 sekundit.

Pichenc on staažikas katsepiloot, kes tavaliselt lendab sõjaväe hävituslennukitega. Tema sõnul peab kaaluta oleku saavutamiseks olema korraga kahe piloodi koostöö.

Kui üks piloot kätt väristab, siis kaaluta olek on ebastabiilne või juhtub veel hullem. Just parabooli tipus on kiirus minimaalne ning lennuk lähedal pöörisesse kukkumisele. See on üks kriitilisemaid hetki, mistõttu on juhtkangide taga katselendurid, sest enamikele pilootidest oleks juhitavuse kadu sel hetkel fataalsete tagajärgedega.

Kokku kestab katselend ühel päeval pisut üle kolme tunni. Kõik väljuvad lennukist natuke teistsuguse inimesena. "Ei kahetse grammi ka, teeks kohe hommepäev uuesti," ütles Pütsep.

Eesti leiutise jaoks oli see aga üks väike samm pikal teekonnal. Myotoni loojad, eesotsas Vainuga, kelle elutöö see on, loodavad, et nende seade võetakse rahvusvahelises kosmosejaamas kasutusele juba ülejärgmisel aastal ning võib-olla lendab see koos astronautidega ka Marsile, kui see teekond ühel päeval ette võetakse.