Suve jooksul tõhusalt roostiku söönud veiseid sõidetakse vaatama lähemalt ja kaugemalt. Ja järgmisel aastal oodatakse Pärnusse kaks korda enam linnalehmi kui sel aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suuresilmsed ja pisut ujedad linnalehmad on suve jooksul Vana-Pärnu rannaliidul tublisti roostikku hävitanud, koos Mai ja Raeküla rannaalaga on madalmuruseks söödud 70 hektarit Pärnu rannaniite.

Mai lõpus Soomaalt Pärnusse toodud anguse tõugu lihaveiste ninaesine kipub aga nüüd sügisel otsa lõppema. Seitse looma 16st ongi ennast karjakoplist välja murdnud ning krõmpsutavad kõrvalasuval paraplaanide stardi- ja maandumisplatsil mahlakamat rohtu. Ülejäänud seltskond vaatab vesiste suudega pealt. Linnarahvas on Pärnus linnalehmad hästi vastu võtnud.

"Inimesed käivad loomi vaatamas, toovad neile porgandit ja õuna, näitavad lastele ja teevad pilti. Kõrvalt jälgides õpetavad lapsi, et need on nüüd loomad ja ärge puutuge elektrikarjust ja kust see linnalaps mujalt sellist pilti saab, kui see loom talle sisuliselt ukse alla tuuakse," ütles keskkonnaameti projektijuht Bert Holm.

Euroopa komisjoni rahastatava LIFE+ projekti "Linnalehmad" käigus loodetakse 2016. aasta lõpuks taastada 250 hektarit kaitsealuseid linna rannaniite. Käesolevat, projekti esimest aastat võib edukaks lugeda, üht-teist oli aga ka õppida.

"Üks oluline õppetund oli see, et karjatamise koormus võiks olla suurem, kui meil oli, kusagil kaks looma hektarile esimesed kolm aastat.Meil sellel aastal oli vähem, meil oli üks loom hektarile," märkis Holm.

Sel aastal hoolitsesid Pärnu rannaniitude eest kokku 96 veist, pooled nendest sarvilised ja pikakarvalised Šoti mägiveised. Järgmisel aastal on plaanis Pärnu rannaniitudele tuua 200 linnalehma, ühtlasi on kevadel kavas  paigaldada kaitseala elustikku tutvustavad stendid ja projekteerida turismirajatised. Lehmad aga sõidutatakse nädala pärast talvekorterisse Soomaale.