Riigikontroll teatas, et haridus- ja teadusministeerium pole senini suutnud edukalt kasutada tulemusnäitajaid kõrgkoolide rahastamisel, kuid sellele vaatamata soovib taas minna üle tulemusnäitajatel põhinevale rahastamismudelile.

Ministeerium teatas seepeale, et tänavu kevadel kõrgharidusreformiga kehtestatud rahastamissüsteem võtab arvesse tunduvalt rohkem aspekte. Ministeeriumi teatel arvestatakse lisaks näiteks, kui palju lõpetanuid õpib edasi järgmisel kõrgharidusastmel; kui palju on ülikooli õppima asunud ja lõpetanud; kui palju lõpetajaid õppisid riigile olulistes valdkondades; kui palju on ülikoolis välisõppejõude ning kui palju ülikoolis õppivaid või õppinud tudengeid on läinud edasi välisriigi õppeasutusse.

Kõrgharidusreformiga kehtestatud rahastamisindikaatorid arutati ministeeriumi teatel läbi töörühmas, kuhu kuulusid rektorite nõukogude, üliõpilaste, ametiühingute, kõrghariduse kvaliteediagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

"Praeguste indikaatorite üle toimus nii seadusandja kui presidendi tasemel väga põhjalik diskussioon, mille käigus konsulteeriti ka tulemuslikult riigikontrolliga. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et ülikoolidele peab jääma vabadus ning riigile võimalus muutuvates oludes paindlikult reageerida, mistõttu on ebamõistlik kirjutada seadusesse liiga jäiku indikaatoreid ning detailseid eesmärke," seisab ministeeriumi kommentaaris.

Hetkel toimuvad ülikoolide ja riigi vahelised läbirääkimised, kus lepitakse kokku, mis näitajaid ning millisel määral hinnatakse konkreetse ülikooli tulemuslikkuse juures.

"Indikaatoreid arutav töörühm on oma ettepanekud teinud ja Rektorite Nõukogu need ka põhimõtteliselt heaks kiitnud. Novembriks peaks kõik olema kokku lepitud. Tulevikus hakkavad rohkem vahendeid saama ülikoolid, kes saavutavad kokkulepitud eesmärgid ning vähem need, kes püstitatud eesmärke ei saavuta," teatas ministeerium.

Riigikontrolli hinnangul puudub ministeeriumil siiani edukas kogemus, kuidas paljude tulemusnäitajate alusel kõrgharidusele raha jagada, mistõttu on keeruline hinnata, kuidas ministeerium sellega toime tuleb. Riigikontroll nentis ühtlasi, et on uue korra rakendamiseks jäänud aeg on niivõrd lühike, et pole võimalik uut rahastamismudelit katsetada.