Tsiteerides julgeolekuasutuse salastatud dokumente, kirjutas Bild am Sonntag eile, et niinimetatud Natsionaalsotsialistlikke Põrandaaluseid (Nationalsozialistische Untergrund, NSU) on aastate jooksul abistanud 129 paremäärmuslast.

Abivõrgustiku tuumik koosnes neljast paremäärmuslasest, kes koos NSU kolmiku ainsa elusoleva liikme Beate Zschäpega astuvad aprillis kohtu ette. Zschäpet süüdistatakse selles, et ta pani aastatel 2000-2007 koos oma sõprade Uwe Mundlosi ja Uwe Böhnhardtiga toime kümme mõrva.

Föderaalprokurörid llähtuvad praegusel uurimisel eeldusest, et 38-aastane Zschäpe oli jõugu viimane elusolev liige. Ta andis ennast võimude kätte 2011. aasta novembris politsei poolt ümber piiratud matkaautos pärast seda, kui Mundlos oli tapnud Böhnhardti ning seejärel iseenda.

Vähemalt üks ekspert nõuab aga, et NSU mõrvu uuriks parlamendikomisjon. Berliini Vaba Ülikooli poliitikateadlane Hajo Funke ütles, et on veenvaid tõendeid selle kohta, et jõugus oli enam kui kolm liiget.