"Meie oleme kohustatud seisma oma liikmeskonna õiglase ja äraelamist võimaldava töötasu eest – silmas pidades kultuuritöötajate palgapoliitika tervikvaadet," sõnas TALO esindaja kultuuriminister Heidy Purgale saadetud kirjas.

TALO taotleb alates 2027. aastast riigieelarvest töötasu saavate ja riigieelarvest toetatavate, aga samuti kohalike omavalitsusüksuste haldusalluvuses olevate asutustes töötavate TALO liikmeskonda kuuluvate kõrgharidusega ja kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud eriteadmistega töötajate töötasu alammäära tõstmist praegu kehtivalt 1720 eurolt 2304 euroni.

Selle summa arvutas TALO rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi keskmise palga prognoosist lähtudes.

Lisaks taotleb TALO liikmeskonda kuuluvate asutuste kõrg- ja eriharidusega töötajate, kelle brutotöötasu ületab leppega saavutatavat alammäära – töötasufondi suurendamist vähemalt sama protsendi võrra, kui tõuseb töötasu alammäär.

"See võimaldaks lisaks miinimumil olevatele töötajatele kindlustada inflatsiooni ja elukalliduse tõusu arvestav palgatõus ka kõigile teistele erialaspetsialistidele ja vabakutselistele töötajatele," lisas TALO esindaja.

Taotleme TALO liikmeskonda kuuluvate erialalise kõrgema haridusega laste- ja noortetreenerite riigipoolse töötasutoetuse mahu tõstmist tasemele, mis võimaldaks võrdsustada nende treenerite töötasu kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega töötajate töötasu alammääraga – 2304 eurot –, seda koos kohapealse finantseerimiskohustusega.

Samuti taotleb TALO liikmeskonda kuuluvate huvikooli seaduse alusel töötavate huvikoolide – muusika ja kunstikoolid – pedagoogide töötasu võrdsustamist põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasude tasemega.

TALO läbirääkimiste delegatsioon esindab Eesti kultuuritöötajate ametiliidu, Eesti teatriliidu, Eesti treenerite liidu, televisiooni loometöötajate ametiliidu, raadio ja televisiooni tehniliste töötajate ametiliidu, Eesti muusika-, kunsti- ja kunstidekoolide töötajate ametiliidu liikmeid.