Põlvamaal asuvas maanteemuuseumis oli laupäeval külastajate samm aeglasem,  sest muuseumisse tulijatel soovitati seada eesmärgiks nautida eksponaatide uudistamist ja mitte kiirustada ning leida üles need tagasihoidlikumad eksponaadid, mida pakuti välja rahuliku pilguga vaatlemiseks.

"Meie suuname külastajaid vaatama 100-aastast Bitvargeni teehöövlit. See masin on esimene iseliikuv teehöövel, mis toodi 1926. aastal Eestisse Rootsist. See annab ülevaate sellest, kui nutikas oli juba tollel ajal inseneritöö. Ja lisaks sellele betoongraafikat, mis kujutab läbi piltide ajalugu – tavaliselt me jalutame nendest mööda, aga see annab nüüd võimaluse märgata, mida need pildid meile tegelikult vanast ajast räägivad," lausus maanteemuuseumi külastusjuht Cassedy Räst.

Asjatundjate hinnangul muudab kunsti aeglane vaatamine kunsti kogemist sügavamaks, aitab aeglustada elutempot ja seeläbi toetab inimeste heaolutunnet. 

"Eelmine aasta käisime klassiga ja siis läks üsna kiirelt, sest kõik tahtsid kõike näha, aga täna väiksema grupiga on aega palju rohkem. Ma olen märganud erinevaid autosid ja masinaid, mida ma eelmine kord ei näinud," ütles Katrin, kes oli tulnud muuseumi Pärnumaalt.

Kas lastega on üldse võimalik rahulikult muuseumis käia?

"Kui harjutada, siis saame meistriks ka. Esimene kord, kui me siia tulime, siis kindlasti ei olnud see võimalik, siis nad tormasid ühe asja juurest teise asja juurde ja kõige huvitavam oli liikluslinn. Aga seekord on olnud juba võimalik midagi lugeda, lastel on endal ka huvi olnud, käivad masinates sees ja tempo on aeglasemaks läinud," lausus Rakverest tulnud Kärt-Mari Paju.