Dnipro linna kutsutakse telefonipetturite pealinnaks. Võib-olla siin, suvalises ärikeskuses, nad pesitsevadki? Võib-olla, nõustub Ukraina politsei küberosakonna esindaja Artem Oleštšenko, aga see ei tähenda midagi.

"Põhimõtteliselt ei saa öelda, et mingi linn võib olla selline pealinn. Petturite kõnekeskus võib täna olla ühes kohas, homme aga teises," ütles Oleštšenko.

Sellele vaatamata seostub paljude eestlaste jaoks telefonikelmus sageli just Ukraina taustaga kurjategijatega.

"Ekslik on rääkida, et just Ukraina on riik, kuhu on koondunud kõige rohkem kõnekeskusi. Skeemi organisaatorid võivad asuda ühes riigis, teises riigis võivad asuda kõnekeskused, kolmandas veel kõnekeskused, kannatanud võivad olla üldse järgmistes riikides ning raha viiakse ja võetakse sulas välja hoopis kuskil teises maailma regioonis," selgitas Oleštšenko.

"Ajalooliselt on päris mitmed kriminaalmenetlused jõudnud Ukrainani. Küll aga saab täna öelda, et Ukraina ei ole kaugeltki mitte ainukene riik, kust see kuritegelik tegevus lähtub. Kindlasti on kõnekeskuseid Euroopas ja on ka Euroopast väljaspool," nentis Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Võidelda piire ületava kuritegevuse vastu saab ainult üheskoos. Kuidas Ukraina ja Eesti politseinikud hindavad oma koostööd?

"Me hindame väga positiivselt koostööd meie välispartneritega, konkreetselt Eesti kolleegidega. Detailidesse me minna ei saa, sest suurest osast tööst me ei tohi rääkida, muidu kahjustab see kogu protsessi," kinnitas Oleštšenko.

Eesti politsei on natuke jutukam.

"Tulemused on sellised, et Eesti politsei on saanud käia Ukrainas kohapeal läbiotsimiste juures. Meie informatsiooni alusel on kõnekeskus kinni võetud," ütles Kelt.

Ta tunnistab, et see on siiski väike võit.

"Kõnekeskus ise ei saa olla kriminaalmenetluse lõppmärk. Ja seetõttu me töötame rohkem selles suunas, et jõuda kõige selle organisaatoriteni välja," lisas Kelt.

Ja millal me siis näeme neid organisaatoreid kohtupingis?

"Varsti," vastas Kelt.

Lõunanaabritel käivad asjad aga kiiremini. Märtsi alguses tabasid Läti ja Ukraina politsei ühisoperatsioonis kelmide grupeeringu, kes pettis Läti elanikelt välja üle 50 000 euro.

"Petturid töötasid Läti politsei sildi all ja otsisid droppe ehk rahamuulasid. Need on isikud, kelle kontole kantakse raha konspiratsiooni eesmärgil, et pärast kanda see edasi juba kurjategija kontrollitud kontole. Need pangakaardid olid Euroopa Liidu kodanike omad, osalised otsisid neid, olles ise välismaal," kirjeldas Oleštšenko.

Eesti elanike seas leidub samuti rahamuulasid.

"See fakt, et rahamuulade arv on viimase aasta jooksul tõusnud, on murettekitav. See näitab seda, et automaatselt enam raha välja liigutada ei ole võimalik, et kurjategija peab tegema lisainvesteeringuid inimestesse, neid usaldama, riskima kaotusega," rääkis Kelt.

Tihti kujutame ette, et tüüpiline petturite ohver on venekeelne pensionär. Ukraina ja Eesti politsei hoiatavad ühest suust, et ohvriks võib saada kes iganes hoolimata vanusest, rahvusest ja emakeelest.

"Petturid töötavad välja erisuguseid suhtlemisalgoritme, mis on mõeldud erinevatele vanusegruppidele. Kui on vaja Google'i tõlget, siis nad oskavad seda kasutada. Suurtes kuritegelikes organisatsioonides tehakse ka vastavaid treeninguid," märkis Oleštšenko.

"Selgelt alates 2024. aasta lõpust alustati nende kõnede tegemist ka massilisel skaalal eesti keeles, mis tähendab seda, et Ukraina ja muude riikide kõnekeskustesse on tööle asunud ka inimesed, kes oskavad eesti keelt," ütles Kelt.

Eelmise aasta jooksul sai Eesti politsei petukõnede tõttu kahjuavaldusi üldsummas 11,5 miljonit eurot. Oleštšenko ei ole valmis ütlema vastavat summat Ukraina kohta. Küll aga tunnistab ta, et täiemahuline sõda pakkus kurjategijatele uusi võimalusi.

"Helistatakse sõjavangi või tundmatu kadunu lähedastele ja pakutakse teatud summa eest tuua surnukeha tagasi või anda mingit infot lähedase kohta. Inimesed on juba niigi väga ebastabiilses emotsionaalses seisus. Nad muretsevad oma lähedaste pärast ja on valmis tegema palju, et tagada vähemalt võimalus nende tagasitulekuks," nentis Oleštšenko.