Toidutööstused vähendavad 2030. aastaks toodete soola- ja suhkrusisaldust

Toidu- ja joogitööstused leppisid kokku, et vähendavad toodete keskmist suhkru ja soola sisaldust aastaks 2030 kümne protsendi võrra.
Joogitööstused, mis on toodete suhkrusisaldust juba varasematel aastatel ulatuslikult vähendanud, seavad värske hea tahte leppega endale eesmärgiks, et võrreldes 2020. aasta tasemega väheneb nende toodangu suhkrusisaldus 2030. aastaks kümne protsendi võrra.
Toidutööstuste siht on vähendada toodete keskmist lisatud suhkru ja soola sisaldust kümne protsendi võrra aastaks 2030 võrreldes 2025. aasta tasemega.
Eesti toiduainetööstuse liit tõi välja, et tööstused on juba viimase 10-15 aasta jooksul paljudes tootekategooriates suhkru- ja soolasisaldust vähendanud, kuid toidutehnoloogia ja tarbijate maitse-eelistused seavad muudatustele piirid.
Nii soolal kui ka suhkrul on oluline roll toote struktuuri ja säilivuse seisukohalt ning need võimaldavad vähendada kunstlike säilitusainete kasutamise vajadust. Liiga järsk muutus harjumuspärase toote koostises võib toiduliidu hinnangul viia selleni, et toode kaob turult, sest tarbijad seda ei osta.
Rakvere lihatööstus on viimase viie aasta jooksul vähendanud lihatoodete soolasisaldust järk-järgult keskmiselt 25 protsendi võrra. Maag Foodi juhatuse esimees Silver Kaur ütles, et kõige edukam on toote koostise muutmine siis, kui tarbija seda ei märka.
"Tarbija vajab aega uue maitsega harjumiseks. Kui muudatused on liiga järsud, siis ei jää toode poeletile püsima ja langeb peagi sortimendist välja. Näiteks möödunud aastal Eesti parima piimatoote auhinna võitnud 30 protsenti väiksema suhkrusisaldusega Tere kohukest me enam ei tooda, sest müügimahud jäid väga väikeseks," tõdes Kaur.
Eesti Pagar on viimased viis aastat vähendanud leiva- ja saiatoodete soola- ja suhkrusisaldust. Kui enne oli keskmine soolasisaldus tootes 1,2 grammi 100 grammi kohta, siis nüüd 0,9 grammi. See tähendab, et aastas on kulunud 1,2 tonni vähem soola.
"Proovisime turule tuua toote, millest jätsime soola ja suhkru täielikult välja, kuid see ei jäänud sortimenti püsima," ütles Eesti Pagari juhatuse liige Ragnar Kõiv. "Sarnane kogemus on ka kondiitritoodetega – tõime turule täisterajahust, kiudainerikka ja vähendatud suhkrusisaldusega rukki-mustikakoogi, kuid seegi ei osutunud menukaks ning on tänaseks tootmisest väljas."
Kõiv lisas, et suhkrut ja soola ei lisata toodetesse põhjendamatult ega piiramatult, nagu kiputakse arvama, see on ettevõtte jaoks samuti kulu.
Hea tahte lepe näeb ette, et edusamme hinnatakse sektoripõhiselt erinevates tootekategooriates, arvestades nii olemasolevate toodete ümbertegemist kui ka uute toodete turuletoomist. Tulemusi koondatakse regulaarselt, et anda ülevaade seatud eesmärkide täitmisest.
Toidu- ja joogitööstuste hea tahte leppega on praeguseks liitunud Leibur AS, Maag Eesti, Nordic Milk, Coca-Cola HBC Eesti, Kadarbiku Köögivili OÜ, A. Le Coq AS, Fazer Eesti OÜ, Balbiino AS, Premia Tallinna, Premia Külmhoone AS, Saarioinen Eesti OÜ, Valio Eesti AS, Atria Eesti AS, Saku Õlletehase AS, Balsnack International Holdings AS, Eesti Pagar AS, Salvest AS, AS Lõuna Pagarid, AS Värska Originaal, Lunden Food OÜ.
Toimetaja: Karin Koppel









