Statistikaamet avaldas, et märtsis oli inflatsioon esialgsel hinnangul 3,3 protsenti. Endiselt kõrgem kui euroala keskmine ehk 2,5 protsenti, kuid päris esimeste seas Eesti seekord ei olnud.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul mõjutas nende indeksit kõige enam kütuse hinnatõus.

"Samuti on meil aastatagusega võrreldes kõrgemad toit ja alkohoolsed joogid, mis on suure osakaaluga tarbijahinnaindeksi korvis," lausus Veski.

3,3 protsenti ei tundu midagi traagilist, arvestades, et veel eelmise aasta novembris nägime 4,7-protsendist hinnatõusu. Samas on trend on teises suunas.

Kui viimastel kuudel hinnatõusu tempo langes, siis edaspidi, nagu viitab ka Eesti Panga prognoos, saab inflatsioon tõenäoliselt taas hoogu juurde.

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul ei ole kõrgemate naftahindade mõju laiapõhjaliselt veel majandusse kandunud.

"Täna ettevõtted ei ole veel hakanud kuidagi teistes sektorites sisendhindade tõusu tõttu oma hindasid korrigeerima," ütles Nestor.

Kuna keegi ei tea, kas Hormuzi väin avaneb varsti, on ekspertidel optimistik ja pessimistlik stsenaarium. Kuu aja pärast hakkavad varud otsa saama.

"Kui aprillikuu püsib samal tasemel ja lahendus leitakse, siis me näeme neid kõrgeid hindu veel paar-kolm kuud, kuni varusid täiendatakse," sõnas Nestor ning lisas: "Kui arvamus oleks, et Hormuzi väin on suletud pikemaajaliselt, siis me räägiksime nafta hinnast, mis on tänasega võrreldes vähemalt pluss 50 protsenti."

Alexela äriarenduse juhi Tarmo Kärsna sõnul on nafta hinna osas ennustatud, et lagi võiks olla 150 dollari juures barreli eest. Samas ka neid, kes ütlevad, et 200 dollarit barreli eest pole võimatu.

"Kui nüüd mõelda, mis see tanklate puhul oleks, siis võime tõesti näha postil diisli puhul hinda 2,5 eurot ja võib-olla rohkemgi," sõnas Kärsna.