Demokraatlike suurriikide ühenduse G7 välisministrite kohtumisel küsis Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kallas Rubiolt, millal hakkab USA Venemaa suhtes karmilt tegutsema ning sai küsimusele terava vastuse, kirjutas Axios viidates kolmele allikale, kes viibisid 27. märtsil Prantsusmaal toimunud kohtumisel.

Ukraina arutelu käigus kritiseeris Kallas allikate sõnul Ameerika Ühendriike selle eest, et Washington ei ole suurendanud survet Moskvale.

Kallas olevat öelnud, et aasta tagasi teatas Rubio sarnasel kohtumisel, et kui Venemaa takistab USA püüdlusi sõda lõpetada, siis saab Washingtonil kannatus otsa ja ta rakendab Kremli vastu täiendavaid meetmeid, kirjutas Axios. "Aasta on möödunud ja Venemaa pole kohalt liikunud. Millal teie kannatus otsa saab?" ütles EL-i välispoliitikajuht.

Allikate sõnul olevat Rubio selle peale nähtavalt ärritunud. "Me teeme kõik endast oleneva, et sõda lõpetada. Kui te arvate, et saate seda paremini teha, siis tehke ära. Me astume kõrvale," nähvas USA välisminister häält tõstes, kirjeldas Axios.

Rubio teatas ka, et USA üritab pidada läbirääkimisi mõlema poolega, kuid pakub abi ainult ühele neist ehk Ukrainale – relvade, luureandmete ja muu toetuse näol.

Üks allikatest ütles, et pärast seda tulist sõnavahetust sekkusid mitmed ruumis viibinud Euroopa ministrid, öeldes, et nad soovivad endiselt, et USA jätkaks diplomaatilisi pingutusi Venemaa ja Ukraina suhtes.

Kahe allika sõnul pidasid Rubio ja Kallas kohtumise lõpus lühikese eraldi vestluse, et proovida olukorda jahutada.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles kohtumise kommentaariks Axiosele: "See oli avameelne sõnavahetus. Selleks diplomaatia ongi." Kallase pressisekretär keeldus kommentaaridest.

Pärast G7 kohtumist ajakirjanikega rääkides eitas Rubio igasugust pinget või kriitikat.

"Need kohtumised on sageli pühendatud Ameerikale tänu avaldamisele meie rolli eest... ja vahendajarolli tunnustamisele, mida oleme püüdnud selles Venemaa ja Ukraina sõjas mängida. Keegi ei karju, ei tõsta häält ega ütle midagi negatiivset," ütles riigisekretär.

Axiosi sõnul on G7 välisministrite ees toimunud pingeline sõnavahetus sümptom vastastikusest usaldamatusest USA ja paljude tema Euroopa liitlaste vahel seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu.

Axiose artiklit vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net märkis, et Euroopa juhid on juba kuid mures olnud USA juhitud Ukraina-Vene rahuläbirääkimiste seisu pärast. USA ja Iisraeli alustatud sõda Iraani vastu on Euroopas muret süvendanud, eriti pärast seda, kui USA leevendas pärast tankerite liikumise seiskumist Hormuzi väinas ajutiselt sanktsioone Venemaa naftale, mille hinnad on praegu rekordiliselt kõrged.

Viimased kõnelused sõja lõpetamiseks toimusid Ameerikas 21.–22. märtsil USA ja Ukraina vahel, kuid ilma venelasteta. Pärast neid kohtumisi ja Venemaa uusi rünnakuid teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski 24. märtsil, et Venemaa tõttu pole sõja lõpetamise suunas reaalset edasiminekut tehtud.

G7-sse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia ja Kanada. Reedesel G7 üritusel osales Kallase kõrval ka Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

LIGA.net meenutas ka, et Rubio nimetas reedel president Zelenski väiteid, et USA on seadnud oma julgeolekugarantiide andmise sõltuvusse Donbassi loovutamisest Venemaale, mis on olnud kogu aeg Moskva üks põhinõudmisi, valeks. Lisaks teatas riigisekretär, et USA ei suuna praegu Ukrainale mõeldud relvi Lähis-Itta, kuid tunnistas, et see võib juhtuda.