Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht vallandas eelmisel nädalal riigikogu staažika ametniku Piia Schultsi, heites talle ette viga hasartmänguseaduse sõnastuses ja hiljem ajakirjanikule antud kommentaari.

Taro rõhutas "Vikerhommikus" teemat kommenteerides, et ametnikel on õigus ajakirjandusega suhelda, kuna neile laienevad kõik tavakodaniku õigused sõna- ja arvamusvabadusele. "Ametnikud ka oma tööalastest ja ülejäänud nõuetest tulenevalt tegelikult mõnikord lausa peavad avalikkusele seletama ja selgitama, kuidas riik toimib ja kas riik toimib," selgitas Taro, lisades, et eriarvamused tuleb esmalt läbi arutada asutuse sees, kuid ka nende väljendamine avalikult pole taunitav.

Seda, kas konkreetsel juhtumil oli ametniku vallandamine hoolsuskohustuse rikkumise põhjendusel õigustatud, ei saa Taro sõnul kõrvalseisjad öelda. Küll aga lausus ekspert: "Riigikogu komisjonide nõuniku tööülesanne on vastutada selle eest, et õigusakti eelnõu saaks õigesti kirja täpselt nii, nagu on muudatusettepanekud, nii nagu on seadusandja tahe. Ja selle konkreetse eelnõu vastutav nõunik oli tõepoolest seesama kantselei nõunik, kellest me täna räägime."

Kui ametniku väitel oli menetlus liiga kiire, mistõttu ta ei jõudnud oma tööülesandeid objektiivselt korralikult täita, siis seda saab Taro sõnul hinnata riigikogu kantselei. "Mina näen eelnõu menetlusest, et kui eelnõu teine lugemine lõpetati 19. november, siis oli üle nädala aja aega, et vormistada lõpptekst. Ehk siis see on see hetk, kus eelnõu põhitekst on paigas, muudatusettepanekuid enam teha ei tohi, käib ainult tehniline parandamine ja sel hetkel ongi nõuniku ülesanne see tekst üle vaadata," selgitas Taro eelnõude menetlusprotsessi.

"Tal oli üle nädala aega selleks. Loomulikult ma saan aru, et see viga ei tulnud konkreetse nõuniku tööst, see viga tuli rahandusministeeriumi ettepanekutest. Meil ei ole tavaliselt olukorda, kus probleem tekib ainult ühe inimese tööst, vaid alati probleem on paljude asjade kokkulangemine. Aga mis nüüd need konkreetsed asjaolud olid, seda peab lahendama kohus," tõdes Taro.

Küsimusele, milline on riigikogu liikmete endi vastutus vea tekkimises, vastas Taro, et loomulikult peavad seadusloome eest vastutama riigikogu liikmed, kes vajutavad hääletusnuppu. Eelkõige on vastutavad vastava komisjoni, antud juhul rahanduskomisjoni liikmed, kes võiksid Taro sõnul kõik eelnõud, mida nad arutavad, korralikult läbi töötada ja vaadata, et seal ei oleks sees punkte, mille puhul nad hiljem avastavad, et seda ei oleks pidanud seal olema.

"Samas administratiivselt eelnõu menetluse eest vastutab riigikogu kantselei, sest meil on põhiseaduslik õigus igal riigikogu liikmel algatada seaduseelnõu ja mitte ühelgi riigikogu liikmel pole samas kohustust olla jurist või osata üldse eelnõu kirjutada. Ehk siis kantselei on see, kes õiguslikult, normitehniliselt ja sisuliselt peab vastutama selle eest, et eelnõud saaksid korrektsed," rõhutas Taro.

Riigikogu kantselei direktor Antero Habicht vallandas eelmisel nädalal riigikogu staažika ametniku Piia Schultsi, heites talle ette viga hasartmänguseaduse sõnastuses ja hiljem ajakirjanikule antud kommentaari. Menetluse ametniku üle viis läbi riigikogu kantselei asedirektor Tiina Runthal.