Maaülikooli ühiselamust leiti prussakas ligi pool aastat tagasi, kuid tänaseks on teadlased kindlaks määranud, et leitud tegelane on pruunivöödiline prussakas, keda varem pole Baltimaadest leitud.

"Ühiselamu tähelepanelik elanik tõi meile ühe uue prussaka. Prussaka, mis on natuke teistsugune ja meie määrasime ta ära ja palusime tal neid prussakaid veel tuua ja ta lahkesti tõi meile neid veel. Tõi nii emase, isase, vastse kui ka maakookoni. Seal (ühiselamus) oli neid juba palju, mis tähendab, et see prussakas suudab seal ühiselamus läbida kogu tsükli," lausus Maaülikooli entomoloogia professor Olavi Kurina.

Pruunivöödilist prussakat leiab enamasti troopikast, aga ka parasvöötme soojematest piirkondadest. Lõuna-Euroopas on pruunivöödiline prussakas laialt levinud. Tartusse jõudis liik tõenäoliselt pagasiga.

"Ta võib kaasa tulla välisüliõpilasega, ta võib kaasa tulla meie enda üliõpilasega, kes on kuskil Lõuna-Euroopas või eksootilises piirkonnas käinud reisimas, käinud konverentsil. Sealsest majutusasutusest ta satub inimese kohvrisse, seljakotti ja siis niiviisi tuleb. Emane prussakas suudab ennast peita nii, et ükski inimene teda ei leia," ütles Kurina.

Kuigi suuri probleeme peale ebameeldivuse pruunivöödilise prussaka Eestisse jõudmisega Kurina sõnul ei kaasne, tuleb arvestada, et prussakatega võivad levida mitmesugused bakterid ja parasiitusside munad. Ohuks on need ka lemmikloomadele.

"Näiteks salmonella, e coli ja teised. Kui loom sööb prussaka ära, siis võivad tekkida seedehäired. Või kui see prussakas oma väljaheited näiteks looma söödakaussi, joogikaussi või üldse söögi peale eritab, siis nakatumine toimubki läbi selle," lausus Maaülikooli loomaarst Liina Pappa.

Seda, kas prussakaid võib veel ühiselamust leida, Kurina kindlalt öelda ei oska, kuna majaelanikud ei pruugi neid alati märgata.

"Minu teada tehti selles ühiselamus tõrje oktoobris, aga detsembris leiti teda uuesti. Kindel ei saa olla, kuna nad peidavad ennast üsna hästi," ütles Kurina.