Eesti on inseneride kättesaadavuselt Euroopa riikide võrdluses viimasel kohal ja kuigi Inseneriakadeemia programmi suunas haridusministeerium 37 miljonit eurorahasid, ei pruugi suurinvesteering oodatud tulemust tagada.

"Kuigi riik praegu investeerib kutse- ja kõrgharidusse, siis vähem on tegeletud üldhariduses ja huvihariduses toimuvaga ja just seal on inseneride nappuse juurpõhjused peidus," ütles riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.

Vinni sõnul kaotavad paljud noored põhikoolis huvi reaalainete vastu ja inseneride järelkasvust rääkides on üks suuremaid väljakutseid see, kuidas teha noortele reaalained praktiliseks ja huvitavaks.

Ühe murekohana toobki audit välja õpilaste kehva matemaatikaoskuse, sest igal neljandal põhikoolilõpetajal puuduvad elementaarsed arusaamised matemaatikast. Ka on probleemiks reaalainete õpetajate erinev tase.

"Just see ebaühtlus Eesti erinevates piirkondades on kaasa toonud selle, et mõnes piirkonnas on need õpetajad olemas ja mõnes mitte ja see on ka riigi ja üks haridusministeeriumi ülesanne, et ka neid ebatasasusi tasandada ja ka õpetajatele tuge pakkuda, et nad suudaksid sellist huvitavamat reaalainete õpet pakkuda," lausus Vinni.

Haridusministeerium riigikontrolli kriitikaga ei nõustu ja asekantsler Renno Veinthali sõnul on Inseneriakadeemia olnud igati asjakohane. Selle mõju on asekantsleri sõnul veel vara hinnata, kuid üht-teist on juba ette näidata.

"Inseneeria valdkonna erialade atraktiivsus on märkimisväärselt tõusnud. Inseneeria valdkonda on üle aastate 40 protsenti õppureid juurde tulnud. Ka väljalangevus inseneri erialadelt on märkimisväärselt kahanenud 10 protsenti," ütles Veinthal.

Küll möönab haridusministeerium, et loodus- ja reaalainetes on õpetamise taset vaja koolides tõsta. Arenguseire keskuse eksperdi Eneli Kindsiko sõnul on üheks probleemiks liiga suured klassid.

"Teine asi, mida me ei taha tunnistada, aga mida toovad välja raportid välismaalt, on halva õpetaja efekt. Kas kõik õpetajad on piisavalt head? Igas ametis on ju inimesi, kes ei peaks selles ametis olema," küsis Kindsiko.

Kindsiko sõnul oleks igati mõistlik maksta reaalainete õpetajatele kõrgemat palka, et tekiks konkurents.

Inseneride liidu juhatuse liige Igor Krupenski sõnas, et inseneride järelkasvu tagamiseks oleks mõistlik minna üle ühtsele matemaatikale.

"Kui noor valib selle lihtsama tee ehk kitsama matemaatika, siis ta pärast ei pruugi üldse pääseda tehnikaülikooli ja ei pruugi ka inseneri ametit õppida. Seega ma väga loodan, et see süsteem muudetakse," rääkis Krupenski.