Raidma sõnas, et tsiviilkriisi- ja riigikaitseseaduse eelnõuga on jõutud teise lugemise eelsesse faasi ning arutluse alla on võetud teemad, kus on nii põhimõttelisi kui ka põhiseadusega vastuolus olevad punkte.

"Hetkel erakonna mõistes võtame ühekaupa läbi neid põhimõttelisi küsimusi, et nad lahti rääkida, et siis riigikogu liikmed saaksid kujundada oma seisukoha, fraktsioon saaks kujundada oma seisukoha ja neid kohtumisi on mitu. Täna oli siis teemaks riigikaitsekohus, mis ka selle eelnõu muudatusettepanekutes on kirjas kolme punktiga," lausus Raidma.

Esmaspäeval arutasid teemat nii fraktsiooni liikmed, justiitsministeeriumi esindajad kui ka riigikaitsekohtu ehk sõjakohtu eelnõu loojad.

"Oli laiem arutelu sellel teemal – riigikaitsekohus, tänane kohtusüsteem, tema reformid ja kuidas edasi. Arutelu oli sisukas. Küll kinnitas see aga minu kui juhtivmenetleja jaoks, et meie praeguses eelnõus need kolm punkti on ebapiisavad ja seda kogu küsimust peaks lahendama täiesti eraldi eelnõuga, kui see tee valitaks – riigikaitsekohtu loomine," ütles Raidma.

Praeguseks on juba arutatud maavanemate ja -valitsuste teemat ning ministeeriumite, riigiasutuste ja ettevõtjate kriisiülesannete küsimust.

"Loodame ikkagi märtsikuu jooksul edasi liikuda, et saaksime need seisukohad ühtlustada fraktsioonis ja jõuda eelnõuga edasi, sest tegemist on üliolulise ja vajaliku eelnõuga, mis korrastab laia riigikaitsekäsitlust kogu riigis ja ühiskonnas," selgitas Raidma.

Ühtlasi tõi riigikaitsekomisjoni liige välja, et fraktsioonis on seisukoht ühine, et eelnõuga tuleb edasi minna ja see riigikogus ära menetleda.

"Kõik muudatused ja ideed on ju kantud heast soovist ja professionaalsest teadmisest asja edasi viia. Selline rääkimine ja arutelu tundub selles etapis vajalik," lausus Raidma.