USA rahandusministeerium kehtestas kolmapäeval Venemaa suurtele naftafirmadele Rosneftile ja Lukoilile sanktsioonid, et survestada president Vladimir Putinit Ukraina sõja lõpetamise üle läbirääkimisi pidama – tegemist oli järsu pöördega Ühendriikide senises poliitikas.

Financial Times toob välja, et toornafta hindade järsk langus andis Washingtonile suurema mänguruumi Venemaa nafta sihikule võtmiseks. Trump, nagu ka endine president Joe Biden, oli vältinud Moskva naftafirmadele otse sanktsioonide kehtestamist, kuna kartis energiahindade tõusu.

Kuid maailmas ei ole enam naftapuudust. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib alates oktoobrist kuni 2026. aasta juunini toornafta ülejääki 3,2 miljonit barrelit päevas. Varem prognoositi ülejääki kaks miljonit barrelit päevas, mis pidi jätkuma kuni järgmise aastani.

"Turul, kus varud ja pakkumine on rohked ning kasvavad, on USA-l palju lihtsam Venemaad survestada kui turul, millega Bideni administratsioon pidi silmitsi seisma," ütles Columbia Ülikooli globaalse energiapoliitika keskuse asutaja Jason Bordoff.

Enne sanktsioonide väljakuulutamist langes Brent toornafta hind viie kuu madalaimale tasemele ehk veidi üle 60 dollari barreli kohta. See oli umbes 20 dollarit madalam kui keskmine hind Bideni ametiaja nelja aasta jooksul.

"Kui nafta hind oleks täna olnud 80 dollarit, ei oleks Trump seda sammu ilmselt astunud," ütles naftaärimees Scott Sheffield. "Trumpil oli valida, kas anda Ukrainale Tomahawki rakette või kehtestada Venemaa suhtes rohkem sanktsioone, ja ta valis sanktsioonid, kuna see oli palju vähem riskantsem variant."

USA kütusehinnad langesid pühapäeval peaaegu nelja-aastasele madalaimale tasemele ehk alla kolm dollari gallonist (alla 0,79 dollari liitri kohta), teatas andmeallikas GasBuddy.

Rahandusministeeriumi meetmed annavad Valgele Majale aluse kehtestada teisesed sanktsioonid Hiina ja India pankadele, mis piiraksid nende juurdepääsu dollarile ning sunniksid neid lõpetama sidemeid Vene ettevõtetega.

USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) endine töötaja Jeremy Paner rääkis, et see on vajalik esimene samm, et võimaldada OFAC-il survestada India ja Hiina panku, mis haldavad Venemaa naftarahasid. "See annab võimaluse kehtestada sanktsioone, mida need pangad tegelikult kõige rohkem kardavad," lausus ta.

Bideni ajal püüdis Washington tasakaalustada Ukraina toetamist ja hindade tõusu piiramist. Naftahinnad küündisid pärast sõja puhkemist 2022. aastal rekordiliselt üle viie dollari gallonist.

Bideni energiavaldkonna nõunik Amos Hochstein hoiatas, et selle poliitika hülgamine võib naftahindu tõsta ja tuua soovimatuid tagajärgi USA-le ja liitlastele.

"Kui hind oluliselt tõuseb, siis korvab Venemaa suurenenud hinna kaudu kõik sanktsioonide tõttu tekkinud kaotused. Kui hind tõuseb liiga palju, siis saavad venelased võidu ja Ameerika tarbija ning meie liitlased kaotavad," ütles Hochstein.

Kuigi Trump alustas sarnase lähenemisega, sundis tema kasvav frustratsioon Putini suhtes teda oma strateegiat muutma.

"Niikaua kui Putin näis olevat valmis rääkima ja Trump pidas seda produktiivseks, oli ta valmis neile läbirääkimistele võimalust andma," sõnas Fred Fleitz, America First Policy Institute'i julgeolekuprogrammi aseesimees.

"Aga ma usun ka, et Trump on näidanud, et tal on piir, kui kaua ta laseb sellistel läbirääkimistel jätkuda," lisas Fleitz.

Naftaeksperdid märkisid, et Trumpi tihe suhe Saudi Araabia liidri Mohammed bin Salmani — kes külastab järgmisel kuul Washingtoni — aitas luua tingimused USA karmimaks tegevuseks.

OPEC+ naftakartell hakkas aprillis tootmist suurendama, mis põhjustas ootamatult naftahindade järsu languse. See järgnes Trumpi tehtud üleskutsetele suurendada pakkumist, et jahutada hindu, leevendada inflatsiooni ja survestada Venemaa energiatulusid.

"Oluline on, et Washington koordineeris sanktsioone Euroopa-liitlastega. Ühendkuningriik on juba nende ettevõtete suhtes sanktsioonid kehtestanud, ja see näitab tihedat koostööd," sõnas ClearView Energy Partnersi uurimisjuht Kevin Book.

Naftaärimees Sheffield lisas, et Trumpil on väga lähedane suhe Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ja Kuveidiga, Bidenil seda aga ei olnud. "Ma arvan, et tõenäoliselt toimusid arutelud — mul ei ole tõendeid —, aga arutelud alguses selle üle, et saudid saaksid turuosa tagasi," sõnas ta.