"Kõlvart teeb supertulemuse. Ta on suveräänne liider Tallinnas ja keegi ei saa Tallinnas teda puutuda," ütles Jüristo teisipäeva hommikul "Terevisoonis", kus ta kommenteeris esmaspäeva õhtul avalikuks saanud kandidaatide nimekirju. "Ja ta teeb väga hea tulemuse ka eestikeelsete valijate seas," lisas ekspert.

Jüristo hinnanul ei kõiguta Kõlvarti positsiooni ka see, et teised erakonnad on Lasnamäel, kus Kõlvart kandideerib, pannud samuti välja tugevad kandidaadid.

"Lasnamäel tasub eraldi silma peal hoida, sest sinna on sattunud Tallinnas kokku kuidagi kõik suured nimed kõikidest erakondadest. Ja ma ise ootan täitsa põnevusega, et kui need valimisdebatid tulevad, mismoodi siis see seal välja hakkab paistma ja kukkuma," rääkis ta.

Nii kandideerib Lasnamäel Isamaa esinumbrina endine Keskerakonna esimees ja Tallinna endine linnapea, Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumbrina europarlamendi saadik Marina Kaljurand, teise numbrina Lasnamäe linnaosa kunagine vanem ja endine keskerakondlane Vladimir Svet ja kolmandana linnaosa praegune vanem Julianna Jurtšenko, Tallinlaste Valimisliidus samuti endine keskerakondlane ja linnaosavanem Olga Ivanova, EKRE esinumbrina Eeva Helme, Eesti 200 esinumbrina praegune abilinnapea Aleksei Jašin, Reformierakonna esinumbrina sotsiaalminister Karmen Joller, nimekirja Koos esinumbrina Aivo Peterson.

Kommenteerides niinimetatud peibutuspartide – tuntud poliitikute, kes valituks osutudes ilmselt kohalikes volikogudes tööle ei hakka – kandideerimise teemat, märkis Jüristo, et see töötab rohkem suurtes omavalitsustes.

"Tuntus on poliitiku üks peamine valuuta ja see mängib suuremat rolli suuremates kohalikes omavalitsustes kui väikestes. Väikestes kipuvad inimesed üldiselt ikkagi teadma, kes seal vallavolikogusse kandideerivad ja mida nad teevad. Suuremates on see anonüümsem ja siis seal on see silmapaistmise seisukoha pealt oluline," selgitas ta.

Jüristo tõi esile ka selle, et kohalikke valimisi näevad inimesed vähem parteipoliitilisena kui riigikogu valimisi.

"Need on seotud poliitikaga loomulikult, nagu me siin ka suvel nägime, et linna kampaaniate otsused mõjutavad suurt poliitikat päris palju. Aga linnapead nähakse üldise valijaskonna silmis pigem nagu suure ettevõtte juhti, kes peaks olema professionaalne, kes peaks teadma, kuidas asjad käivad ja see, et kas ta on ühes või teises erakonnas, on pigem teise järjekorra küsimus," rääkis ta.

"Vikerhommikus" valimisi kommenteerinud kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik rääkis samuti, et valib oma kandidaadi suuresti välja selle põhjal, kellest ta usub oluliste asjade ärategemist.

"Mina välistan sellised seltskonnad, kellest ma kahtlustan, et kas nad tahavad meelega ühiskonda tasakaalust välja ajada – nende poolt, ma ei vali. Ükskõik kui hea inimene seal erakonnas on. Aga siis jääb järele mitu erakonda, kelle puhul ma lihtsalt võtangi kohalike valimiste puhul inimese, kellest ma usun, et ta teeb midagi hästi. Ja ma ei hakka mõtlema, kas ta on ühes või teises erakonnas, vaid ma lihtsalt [otsustan] selle järgi, kas ma olen veendunud, et mina Tallinna elanikuna tunnen, et ta pingutab seal asjade eest, mis Tallinna elu edasi viivad. Ma arvan, et see on kohalike valimiste eelis, et saad väga konkreetselt mõelda. Sa võid isegi mõelda, et kas ma usun, et see inimene teeb asjad korda siin linnas, väga pragmaatiliselt mõelda – ma arvan, et see on väga normaalne viis mõelda," rääkis Vaarik.

Vaarik ei nõustunud ka väitega, et seekord on inimesed poliitikutes eriti pettunud ja valima minna ei kavatse.

"Minu kõrva on need mõtted alati jõudnud, enne igat valimist. Aga ma arvan, et üldiselt ikkagi tasuks minna [valima]. Ei pea inimesi ajama, aga ma arvan, et tegelikult see usk, et poliitikud on halvad, et … Ma ei tea, nad ei ole kindlasti, need poliitikud on ka meie riigi osa, eks ju. Ma arvan, et seda usku saab lõpuks pigem säilitada, nii et sa käid valimas, sa mõtled nende inimeste peale, kes sulle konkreetselt korda lähevad ja sa annad neile ikkagi hääle," rääkis ta. "Minu meelest osa tänasest maailmast üritab öelda, et poliitikud on alati halvad – no ei ole."

Tema hinnangul ei pruugi paljud poliitikud, eriti need, kes võimul on, olla kohanenud sellega, kuidas rääkida inimestega. "Ja vot see on asi, mida neile võiks ette heita, aga see ei tähenda, et nad oleks läbinisti küünilised ja halvad," ütles Vaarik.

Uue fenomenina tõi Vaarik välja, et mitmed erakonnad on võtnud oma nimekirjas kandideerima käremeelseid isikuid, nn mini-Trumpe.

"Erakonnad tahavad minu meelest katsetada või testida, et kuidas siis on, kui meil on niisugused käredad tüübid ka olemas, et USA-s see justkui toimis. See on küll ühiskonda lõhestav, aga enne valimisi võib-olla ikkagi tasuks katsetada ja siis ma ei ole alati kindel, et kas see on nagu tööõnnetus, kui erakonnas tekib mingisugune käre tüüp. Sest võib-olla ta on selline tüüp, kelle kohta võib natukene nagu öelda, et jah, meil ongi siin hästi palju oma peaga mõtlejaid ja samal ajal erakond nagu mõtleb, et vaatame, kui ta populaarsemaks muutub, võib-olla on temast meile kasu," arutles ta.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimisnädal on 13. oktoobrist kuni 19. oktoobrini. 

Valimisteks on esitatud 9674 kandidaati.