Neli Euroopa Liidu diplomaati, kas kommenteerisid suletud uste taga peetud arutelusid, ütlesid, et uusim sanktsioonipakett ei sisalda tõenäoliselt uusi suuri piiranguid Venemaa energia müügile, mis on aga Ukraina vastu peetava sõja peamine rahastusallikas.

Tegemist on 19. sanktsioonipaketiga, mis kehtestatakse Venemaale pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Pakett tehakse avalikuks järgmisel kuul ning selle sihtmärgiks saavad olema varilaevastiku alused ja ettevõtted, kes aitavad Venemaal riigile kehtestatud sanktsioonidest mööda hiilida.

Kõige valusamad tagajärjed Moskvale kaasneksid teiseste sanktsioonide kehtestamisega ehk sanktsioonidest ettevõtetele või riikidele, kes teevad Venemaaga äri. Kuid nende tegelik mõju sõltub Ameerika Ühendriikidest.

Mitmed vaatlejad märkisid, et Venemaa president Vladimir Putin oli nõus Trumpiga Alaskal kohtuma alles pärast seda, kui Washington kehtestas India vastu kõrged tollimaksud seoses Venemaa nafta ostmisega. Järgmine dramaatiline samm oleks vaatlejate sõnul sarnaste sanktsioonide laiendamine, et lämmatada Venemaa jaoks ülitähtis kaubandus Hiinaga.

Trump näib jätvat selle võimaluse lauale juhuks, kui rahuläbirääkimised ebaõnnestuvad.

"Järgmise kahe nädala jooksul saame teada, mis suunas asjad liiguvad. Ja parem oleks, et jääksin väga rahule," ütles Trump reedel ja ähvardas "tohutute sanktsioonide, tollimaksude või mõlemaga", kui Moskva koostööd ei tee.

Kas sanktsioonid hakkavad otsa saama?

Juunis andsid EL-i liikmesriigid rohelise tule Venemaa nafta hinna ülempiiri langetamisele; Venemaa toornaftast toodetud bensiini ja diisli keelule; ning musta nimekirja koostamisele ettevõtetest, kes on seotud Nord Streami gaasitorudega. Koos uue tegevuskavaga, kuidas lõpetada kogu energiaimport Venemaalt, jääb liidule aga vähese võimalusi Moskvat veelgi tugevamalt survestada.

"Me ei eelda, et EL-i 19. sanktsioonipakett sisaldaks palju olulisi piiranguid Vene naftatööstusele," ütles ICIS-i peaanalüütik Ajay Parmar. "Eelmine sanktsioonipakett oli Vene nafta suhtes märkimisväärne ning meie arvates on praegu vähe võimalusi täiendavateks sanktsioonideks."

Rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi sanktsiooniekspert Maria Shagina ütles, et kuigi Vene majandus paistab pealiskaudselt vastupidav, on see juba lääne surve all mõranemas.

"Madalamad naftahinnad, sõjaväetööstuse sektori stagnatsioon, lähenev panganduskriis ja pidevalt kasvavad sõjalised kulutused suunavad Venemaa majanduse langusradadele," ütles ta. "Sanktsioonid Venemaa varilaevastikule on üks paljudest teguritest."

"Teisesed sanktsioonid, mida USA võiks kehtestada Venemaa ettevõtetega tegelevatele firmadele, süvendaksid märkimisväärselt Venemaa majanduse juba olemasolevaid probleeme. Kuid Kreml ei usu Trumpi administratsiooni ähvardusi ja arvab, et suudab hetkel kriisiga toime tulla," sõnas Shagina.

"Kartaago tuleb hävitada"

Samas kaalutakse ka teisi meetmeid, mis kahjustaksid Venemaa võimekust, sealhulgas keeldumist Venemaa diplomaatidele piiranguteta liikumisõiguse andmisest Schengeni alal. Pooldajate sõnul teeb täielik liikumisvabadus raskemaks luureohvitseride jälgimise, kes võivad planeerida vaenulikke tegusid kaugel riigist, mis on nende viisa väljastanud.

"Täpselt nagu Cato Vanem korduvalt kordas, et Kartaago tuleb hävitada, jätkan ka mina ettepanekute tegemist lõpetamaks Venemaa diplomaatide vaba liikumine Schengenis," ütles Tšehhi välisminister Jan Lipavský. "See on tarbetu eelis, mille me anname Vene režiimile, ja seda kuritarvitatakse sabotaažioperatsioonide hõlbustamiseks."

Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad sel nädalal mitteametlikul kohtumisel, kus on plaanis arutelu liidu kõrgeima diplomaadi Kaja Kallasega selle üle, kuidas teravdada majandussanktsioone Venemaa suhtes.

Samal ajal ründab Ukraina Venemaa naftarajatis, viies Venemaa peamise rahastusallika kriisi. Nädalavahetusel tabasid droonid Družba torujuhtme pumpamisjaama, peatades Venemaa nafta tarned Kremli-sõbralikesse EL-i riikidesse – Ungarisse ja Slovakkiasse. Need riigid on juba pöördunud Euroopa Komisjoni poolde, nõudes sekkumist, et tulevasi rünnakuid ennetada.

Ametnikud on väljendanud, et tõenäoliselt nad ei sekku sellesse. "Oluline on, et peatamine ei mõjutaks varustuskindlust, mis on alati olnud Euroopa Komisjoni prioriteet," ütles komisjoni pressiesindaja Eva Hrnčířová.

Kuigi Slovakkia ja Ungari on järjepidevalt olnud vastu sanktsioonide laiendamisele Venemaa suhtes, usuvad diplomaadid, et nad suudavad neile survet avaldada, et saada ühehäälne toetus 19. paketile. Eelneva 18 paketi puhul on see neil õnnestunud.