Kuigi rahvusvahelised kommentaatorid peavad USA hinnangut Saksamaale leebeks võrreldes Ühendkuningriigi kohta käiva raportiga, on Saksa meedia nimetanud kriitikat karmiks ning Saksa poliitikud on süüdistuste üle pahameelt väljendanud.

USA valitsus kirjutab kokkuvõttes: "Tõsised inimõiguste-alased probleemid hõlmasid sõnavabaduse piiramist ning usaldusväärseid teateid kuritegudest, vägivallast või vägivallaga ähvardamisest, mille ajendiks oli antisemitism."

Peamine vaidluspunkt on sõnavabaduse piiramine.

USA administratsioon väljendas muret selle üle, et Saksamaa valitsus kehtestas piirangud äärmuslikeks peetavate rühmituste sõnavabadusele. Meetmed sisaldasid sealhulgas isikute vahistamist, kohtu alla andmist, süüdimõistmist ja vangistamist kõne eest, mida Saksamaa võimud pidasid rassilise vihkamise õhutamiseks või rassismi toetamiseks.

Välisministeerium kritiseeris ka seda, et Saksamaa seadus nõuab sotsiaalvõrgustikelt potentsiaalselt ebaseadusliku sisu piiramist ja vihakuritegude teatamist föderaalsele kriminaalpolitseile.

"Õiguskaitseorganid [...] tegid rutiinselt haaranguid kodudesse, konfiskeerisid elektroonikaseadmeid, kuulasid üle kahtlusaluseid ja esitasid isikutele süüdistusi sõnavabaduse – sealhulgas internetis – teostamise eest," kirjutavad USA diplomaadid.

Teine murekoht on antisemiitlikud kuriteod, mis on Saksamaal tõusuteel. 2024. aasta esimese üheksa kuuga ulatus antisemiitlike kuritegude arv 3200-ni. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on see enam kui kaks korda rohkem.

Lisaks teatas 82 protsenti juudi kogudustest, et pärast 7. oktoobril 2023 toimunud Hamasi rünnakut Iisraeli vastu on riigi avalikud kohad muutunud juutide jaoks vähem turvaliseks.

USA administratsioon kritiseeris konkreetselt Saksamaa tava omistada antisemiitlikke kuritegusid vaikimisi "äärmusparempoolsetele", samal ajal ignoreerides Saksamaa moslemitest elanikkonna antisemiitlikke kalduvusi. Aruandes viidatud uuringu kohaselt toetasid noored moslemitest migrandid antisemiitlikke vaateid palju tõenäolisemalt kui sakslased või mittemoslemitest migrandid.

Saksa poliitikud on Washingtonist tulnud süüdistused tagasi lükanud. "Saksamaal võib igaüks öelda, mida ta arvab. See on vaba riik," ütles konservatiivist parlamendiliige Jens Spahn ajalehele Welt. Spahn tõdes, et sõnavabadusel on piirid, kui see hakkab kriminaalõigust riivama.

Saksamaa välisministeeriumi esindaja ütles Berliinis ajakirjanikele, et arvamusvabadus ja ajakirjandusvabadus ei ole Saksamaal piiratud. Ta lisas, et USA aruanne on "teadmiseks võetud".