Esmajoones soovib Terras motiveerida jahimehi küttima rohkem metssigu, et seeläbi vähendada nende liiga suureks kasvanud populatsiooni.

"Jahimeeste põhimure on, mida hakata peale kütitud lihaga, sest selle turustamisele ja tootmisele kehtivad väga ranged piirangud. Metssealihakonservide kokkuost on praktiline lahendus, mis motiveerib küttimismahtude suurendamist ning aitab kaasa taudi leviku tõkestamisele," ütles Terras.

Taudi leviku pidurdamiseks plaanib riik osta kuni 30 protsenti küttimismahust, mis tähendab ligikaudu 5400 metsseast toodetavat umbes 540 000 metssealihakonservi. Lisaks suunatakse sellest rahastusest 10 protsenti laboriuuringute kulude hüvitamiseks, et tagada kütitud loomade liha ohutus.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil on koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi ning välisministeeriumiga ülesanne analüüsida ja esitada ettepanekud konservide realiseerimiseks. Ühe võimalusena kaalutakse konservide kasutamist kaitseväe toitlustuses või saatmist humanitaarabina Ukrainasse.

Valitsuse reservist eraldatav 1,5 miljoni euro suurune lisatoetus võimaldab põllumajandustootjatel teha investeeringuid, mis vähendavad taudide sissetoomise ja leviku riski.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 400 000 eurot ning toetusmäär jääb sõltuvalt ettevõtte müügitulust vahemikku 60–80 protsenti.

Valitsus andis põhimõttelise heakskiidu ka jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse rakendamisele, mille eesmärk on aidata jahimeestel rajada nõuetekohased esmakäitlemiskohad kütitud ulukite tarbeks. Need omakorda annavad jahimeestele paremad võimalused bioohutus- ja hügieeninõuete täitmiseks.

Samuti volitas valitsus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esitama täiendav reservitaotlus, kui 2025. aasta taudikollete likvideerimise kulud on täpsustunud. Esialgne hinnang nende kulude mahule ulatub üle 2,5 miljoni euro.